End merendusriigiks pidav Eesti võib iseseisvast merenduskõrgharidust andvast koolist ilma jääda, sest aastaid riigi tippametnike seas ringelnud idee liita Eesti Mereakadeemia (EMA) mõne elujõulise kõrgkooliga on omandamas konkreetseid jooni.
Kuigi haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Rein Joametsa kinnitusel praegu konkreetseid plaane EMA liitmiseks pole, on ministeeriumi kõrghariduse osakond palunud Mereakadeemial hinnata, kuidas on vastavalt merenduspoliitika arengukavale olemasolevate ressursside raames mereharidust edaspidi kõige mõistlikum korraldada.
Põhjus on rahas
Eestis tegutseb praegu kaks sisult sarnast õppeasutust – Lennukolledž Tartus ja EMA Tallinnas. Asjaga hästi kursis oleva riigiametniku sõnul on probleem selles, et kui Lennukolledž pakub igati nüüdisaegset haridust ja selle lõpetajad on Eestis väga hinnatud tööjõud, siis Mereakadeemia puhul on lood vastupidised.
"Pidevad jamad ja riiud kooli juhtkonnas, lõpetajate kehv tase ja selletõttu ka tööandjate rahulolematus – need on põhjused, miks on vaja luua kool, mis pakub kvaliteetset ja kaasaegset merendusharidust," räägib anonüümsust palunud ametnik.
Kui liita EMA mõne enda mainest hooliva ja elujõulise kõrgkooliga, siis on viimane loogiliselt huvitatud, et pakkuda oma mainele vastavat merendusharidust kas või uute, noorte ja võimekate õppejõudude palkamise näol, leiab ametnik.
Samale probleemile juhib tähelepanu ka 1991. aastal EMA loojate seas olnud kapteniharidusega Tarmo Kõuts, kes ühtlasi on kodanikualgatuse korras asutatud seltsingu Merendusnõukoda liige.
"Kuna on selge, et haridusse raha juurde ei tule, tuleb probleemid õppejõudude palkadega lahendada asutusesiseselt," räägib Kõuts. "Selliste palkadega, nagu praegu EMAs on, ei meelita ühtegi noort kaptenit kuidagi sillalt ära kordi väiksema palga peale õpetajaks."
Lisaks on Eesti Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni IMO liige, mis tähendab, et EMAs antav diplom peab olema täidetud väga kvaliteetse sisuga. "Praeguste õppejõudude tase aga nendele nõudmistele ei vasta ja jällegi on põhjus rahas," tõdeb Kõuts.
Joametsa sõnul ollakse alles protsessi alguses. "Et olukorrast ülevaadet saada, peame hindama ka sarnaseid õppekavagruppe ja võimalikku ressursside ühiskasutust nii Tehnikakõrgkoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis, ning koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga hindama Eesti reaalseid vajadusi," räägib Joamets.
Mereharidus ei kao
Kõuts lausub, et sisuliselt ongi EMAl kaks võimalust – kas liituda või jätkata iseseisvalt. "Samas ei peaks see liitumine olema mitte pelk leibade ühte kappi panemine, vaid pigem koostöö, sest EMA on ikka niivõrd erinäoline ja spetsiifilist haridust pakkuv kool," lisab Kõuts.
Joamets kinnitab, et Eesti mereharidus ei kao kuhugi, tegevuste eesmärk ongi tagada merehariduse jätkusuutlikkus, kvaliteet ja vastavus tööturu nõudmistele.
Reaalseid arengustsenaariume arutab Mereakadeemia nõunike kogu märtsi keskel. Märtsi alguseks kujundab oma seisukoha selles küsimuses ka Merendusnõukoda.
Riiklik arengukava "Eesti merenduspoliitika 2011–2020", mille valitsus mullu suvel heaks kiitis, näeb ette mereharidusnõudluse väljaselgitamist 2013. aastal ja kontseptsiooni kinnitamist 2014. aastal.
Neli eriala
Eesti Mere-akadeemia õpetab järgmisi erialasid:
tüürimees
laeva jõuseadmete mehaanik
külmutusseadmete mehaanik
sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine
veeteede ohutuse korraldamine ja haldamine
