Kohtumisel Brüsselis jõudsid eurotsooni riikide rahandusministrid eile varahommikul pärast 12 tundi kestnud nõupidamist kokkuleppele, et võlakriisis siplevale Kreekale antakse teine, 130 miljardi euro suurune abipakett. Saksa staar-majandusteadlase Hans-Werner Sinni sõnul ei aita see raha Kreekat, vaid rahvusvahelisi panku, vahendab Spiegel Online.
Eurotsooni riikide rahandusministritega ühel ajal viibis Brüsselis ka Kreeka peaminister Lucas Papademos. Ta tervitas saavutatud kokkulepet ja rõhutas, et see teeb ta väga õnnelikuks. Finantseksperdid Kreeka peaministri optimismi ei jaga. Nende arvates abipaketi raha kreeklasteni ei jõua, vaid voolab New Yorgi Wall Streeti, Londoni ja Pariisi pankadesse. Teisisõnu: Kreekast on saanud välispankade pantvang.
Illusoorne ajavõit
Saksamaa ühe mainekama majandusuuringute instituudi, Müncheni Ifo instituudi juht Hans-Werner Sinn on aga veendunud, et uus 130 miljardi suurune abipakett Kreeka probleeme ei lahenda, ja seda teavad ka poliitikud, kes soovivad vaid järgmiste valimisteni aega võita. Ent see on illusoorne ajavõit, sest probleemi reaalse lahendamise edasilükkamisega kaotatakse hoopis aega.
Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond soovivad teise abipaketi ja Kreeka laenudest 107 miljardi euro korstnasse kirjutamisega vähendada Hellase võlakoormat 2020. aastaks seniselt 160 protsendilt 120,5 protsendile aastasest sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Paraku on need arvud sündinud paberil ja me ei tea veel, kuidas hakkab arenema viimastel aastatel pidevalt kahanenud Kreeka majandus. Mullu vähenes Kreeka sisemajanduse kogutoodang (SKT) 6,8% ja 2010. aastal 4,5%. Arvestades, et Euroopa Liit on abipaketi eeltingimusena nõudnud Kreekalt järjest uusi kärpeid, siis on raske uskuda, et sealne majandus hakkab lähiajal kiiresti arenema.
Hans-Werner Sinni sõnul on põhiprobleem selles, et odavad laenud, mis Kreekasse pärast eurole üleminekut tulid, tõstsid palgad ja hinnad kunstlikult kõrgeks ning nende alandamiseks ei piisa praegustest valulikest kärpekavadest. Majanduse konkurentsivõime aitaks taastada vaid palkade poole peale vähendamine, mida saab teha eurotsoonist lahkumise ja valuutakursi alandamise (devalveerimisega).
Võimalikult valutult
Seetõttu vajab Kreeka praegu, hambad ristis, eurotsoonis püsimise asemel sealt võimalikult valutut lahkumist. Valutumaks aitaks lahkumist muuta Euroopa Liidu vastav abi. Teisisõnu, abiraha tuleks kasutada Kreeka pankade riigistamiseks, et hoida ära riigi kokkukukkumine eurotsoonist lahkumisel.
Hans-Werner Sinn ei eita, et eurotsoonist lahkumisel ootavad Kreekat ees turbulentsid, kuid need kestavad üks-kaks aastat ning pärast lühikest äikesetormi hakkab päike jälle paistma.
Eurotsoonist lahkumine muudaks Kreeka tooted oluliselt odavamaks ning need leiaks taas turu nii kodu- kui ka välismaal. Samuti pöörduksid Kreekasse tagasi turistid, kes praegu peavad sealset hinnataset liiga kõrgeks.
