Punane vaip, väärikas seltskond ja presidendi käepigistus on toredad, kuid kogu kauni aastapäevakadalipu läbimisele eelnevad tõhusad pingutused. Ettenägelikumad pidulised planeerivad aastapäevavastuvõtule minekut aegsasti: ilusalongi ja moestuudio külastus kirjutatakse märkmikku mitu kuud enne pidu ennast. Ning väljaminekuidki rehkendatakse matemaatilise täpsusega – vabariigi aastapäeval piki punast vaipa patseerimine pole odav lõbu.
"Uhke tunne oli – ma olen äravalitud!" kirjeldab eksriigikogulane Toivo Tootsen oma vastses raamatus "Tosin aastat Toompea leival" emotsiooni, mis kaasnes kahe postkaardi suuruse, riigivapi kujutisega ehitud kutse saamisega presidendi vastuvõtule. Kutse ise see ehedaim rõõm olnudki. "Kutse oli loomulikult tasuta, aga tegelikult maksis vastuvõtule minek üsnagi palju. Tuli osta uus korralik tume ülikond, abikaasale esinduslik õhtukleit ja selle juurde kuuluv."
Tootsen meenutab ka seda, et üks kolleeg jätnud kord vastuvõtule minematagi, sest asus arvutama ja kulusummad kerkisid gagarinliku kaarega kosmosesse: "Naise tualett oleks läinud maksma 80 000 krooni. Odavamalt ei tuleks välja, ohkas ta. Naine ei elaks arvustusi üle, kui kleit ja aksessuaarid nadid välja näeksid."
Sama oluline teema kui piduriided olnud Tootseni arvamust mööda see, millise autoga keegi punavaibastatud peohoone treppi sõidab. Kui endal pole pooset miljoniautot võtta, siis jääb üle mõni Mercedesega sõber appi paluda. Muidu trepi juurde autoga ei pääsenudki.
"Oo, õudust, kui keegi tuli taksoga!" kirjutab Tootsen. "Takso loomulikult esindusplatsile ei pääsenud, ta pidi vaikselt oma sõitjad teatrimaja nurga taga maha poetama."
Presidendi kõne kuulamine ja kunstilise eeskava nautlemine käisid pigem boonuse eest, kuid pikk ooteaeg enne põgusaid minuteid punavaibal ja sama põgusat kätlemist oli ja on väsitav. Ning pärastine šampanjalonks ja paar suupistet seltskondliku vestluse taustal Tootseni mäletamist mööda külaliste kurnatud vaimu ja nõtra ihu suurt ei turgutanud: "Reegel oli see, et koju jõudes oli deputaadil esimene käik külmkapi juurde. Kõht oli tühi."
KUHU KAOB PIDULISE RAHA?
Peened frisuurid
Kui tallinlased end Tartusse vastuvõtule sätivad, siis tavakohaselt pannakse aeg kinni juba detsembris ja käiakse juuksuri juurest läbi vabariigi aastapäeva hommikul. Nii alustab tippjuuksur Renaldo Paabel soengutegu juba kell 8.30, järgmine klient on kell 9.30. Tõsi, sedapuhku on Renaldo trobikonna kliente oma Tartu lemmikkolleegi juurde läkitanud, et minek vastuvõtule vähem valulikuks kujuneks. Paabeli peente frisuuride tegu maksab 30–60 eurot. Hind oleneb mõistagi juuste pikkusest: 30 euroga võiks sel juhul saada piduliku föönisoengu riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes vallatut poisipead kannab, aga Eesti Kunstiakadeemia rektori Signe Kivi pikkade punajuuste ülespandud vastuvõtusoengusse sättimine võib küündida hinnalakke ehk 60 euroni.
Katrin Kruusma stuudios, kus vabariigi aastapäevalgi juuksurid rakkes on, maksab juuste pidusoengu tegu 10–20 eurot. Kuid selle esindusstuudio juuksurid soostuvad oma püsiklientide frisuure kohendama ka Tartus – sõidavad lihtsalt nendega kaasa. Sarnase hinnaklassi nagu Katrin Kruusma stuudio pakuvad ka Tartu IluPlaneet ja Ilutare, kus soengu saab 10–25 euro eest. Kuid selge on seegi, et salongide ajakava on vastuvõtu eel nii tihkelt täis tuubitud, et juba paar nädalat tagasi oli Tartu juuksuritel pakkuda vaid kellaaegu enne kukke ja koitu. Näiteks Ilutare juuksuritel-meikaritel olid juba kahe nädala eest käed-jalad nii tööd täis planeeritud, et mõni klient saab õhtumeigi ja -soengu endale ses majas varahommikul, mistap pole niisugusel daamil küll mõistlik vastuvõtu eel veel südalinna paraadi vaatama kihutada – mine tea, ehk kisub lumesajule ja kallis lainerijoon kaob näolt kui nõiaväel. Profimeigi uuendamine on aga pea võimatu – seda enam, et mitte kõik tartlaste ilusalongid pole plaani võtnud riiklikul tähtpäeval uksi avada. Rakkes on ikka need, kuhu aegsasti broneeringuid tehtud või kellele Tallinna frisöörid-meigikunstnikud oma kliente on läkitanud.
Söök 5–15 eurot. Südaöine söömaaeg
Tartu esindusrestoranis Atlantis on 24. veebruari hilisõhtul kogu saal reserveeritud – ilmselgelt on see paik ballikülaliste, kes tikuvõileibadest kõhtu täis ei saa, kindlaks kantsiks. Seda enam, et südaöise söömaaja eest, mis koosneb eel- ja põhiroast ning desserdist, tuleb välja käia vaid 15 eurot. Muide öise söömaaja puhuks on Atlantise restoran valmistanud kõik road pisut väiksemad kui tavaliselt – nii et liigsöömise tagajärgedega ei pea ükski piduline hiljem võitlema.
300 külalisele kaetud laud ootab Atlantises sööjaid alates kella 22 ning eelroana kantakse lauale kadakamarjadega marineeritud kilufileed kergelt suitsutatud peedi-carpaccol serveeritud värske salati, meremarja, all-blue kartuli ja sõstravinegrett-kastmega, pearoana teeb etteaste seafilee krõbeleiva-meekattega serveeritud soolapeekoni-mulgipudru, mesiste porgandite, juurselleri ja punase veini kastmega. Desserdiks on astelpaju mascarpone juustuga creme brulee kirsi-põldmarjakompotiga.
Kel laud Atlantises, kuhu oodatakse pidurõivastes külastajaid, reserveerimata, kuid siiski tahtmine restoraniõhtu järele, seab sammud Volgasse. Sissepääs sinnagi algab broneeringust, 10eurose piletihinna sees on Silvi Vraidi kontsert ja suupisted. Või asutada end restorani Dorpat? Selle eestimeelse menüü ehteks on räimepihvid tillikastmes, kartuli-pastinaagipüree ja kurgi-kodujuustusalatiga – maksab 5,50, kuid Dorpati hotelli asukad saavad boonuseks 10% allahindlust.
Eriti lihtsa öise söögi ihalejail on aga alati võimalik Tartu bussijaama McDonald’sisse või Kaarsilla Hesburgerisse põigata. Kindla kõhutäie suure eine kujul (burger, friikartulid, karastusjook) saab kätte küll. Võileivahinna ehk 5 euro ja peotäie sentide eest. Kodune külmkapp, mis odavama toiduse annaks, jääb mujalt tulijaile sedapuhku liig kaugele. See-eest hommikusöögiga pole muret – see on hotellides hinna sees.
Vedikuga kleidid ja laitmatud frakid
Vastuvõtule mineja hakkab kleidirege rautama varakult – näiteks Moesaatkonda pöörduvad varajased vastuvõtukleidihuvilised moedisainer Aldo Järvsoo sõnul juba novembris. Tänavuse aasta viimased pääsukesed võtsid Moesaatkonnaga ühendust möödunud nädalal ja pidukleidi saavad nemadki selga. Mis sest, et see disainereile nappe puhketunde tähendab, leiab Järvsoo, et pöörases töötempos pole hullu midagi – tavaliselt tulebki seda ette just vabariigi aastapäeva vastuvõtu eel. Pidulike kleitide hinnad algavad Moesaatkonnas 250 eurost ja päädivad 700 euroga – mida pikem kleit, seda rohkem kulub riiet, ja see viib lakke ka hinna. Seega peaksid eriti kalliks kujunema vedikuga kleidid. Suurhans-Pohjanheimo moemaja ei soostu hinnavahemikke ütlema, sest see on moemaja ja kliendi oavaheline asi. Seda enam, et kleiditäis eriti kallist riiet võib maksta tuhandeid eurosid.
Kuid ega frakki ihalevate härradegi olukord parem (loe: odavam) ole. Kes endale nõelasilmast tulnud ja mõõtu õmmeldud frakki tahab, peab välja käima ülipiduliku õhtukleidi väärilise summa. Rätsepmeister Eldur Tamm on Õhtulehele öelnud, et keskmiselt maksab fraki õmblemine 640 eurot. Kes aga otsustab vastuvõtu läbi teha säästlikumal viisil, võib pöörduda rõivalaenutusse. Tallinna moestuudio Must Luik annab kallimaid pidurõivaid välja hinnaga 60 eurot kord, Tartu salongis-butiigis Muinasjutupidu on hinnaklass laias laastus sama: daamitualette saab 25–70 euro eest, meeste ülikondi 42 euro ja frakke 64 euro eest. Ning kui daamil on kihk peomajja purjetada kasukahõlmade lehvides, siis pole võimatu seegi: 22–32 euro eest saab peoline laenukasuka selga küll. Kui aga too kasukas hirmkalli kleidiga kuidagi ei passi, siis R&R Kapital müüb näiteks naaritsanahatükkidest poolkasukat 1000 ja karakullnahatükkidest kasukat 639 euroga.
Öö Emajõe Ateenas. Ööbimine 50–362 eurot
Kui vastuvõtt leiab aset Tartus, siis on ilmselge, et tubli osa pidulisi ei kibele Tallinna tagasi sõitma. Seda enam, et hotellitoa olemasolu oleks teretulnud ka vastuvõtule mineku eel, et end ordnungisse sättida.
Tartu esindushotellidel on seega käed-jalad tööd täis, sest näiteks luksuslik Antoniuse hotell Tartu Ülikooli peahoone vastas on tervenisti hõivatud, ehkki ööbimishinnad on seal kaunis krõbedad: 125–362 eurot. Kinni on pandud mõlemad presidendisviidid. Nagu ütleb vastuvõtutöötaja: "Ega selleks, et presidendisviiti rentida, pea veel president olema." Antoniuse hotellis ööbijad, eriti endised alma materi kasvandikud, on õnnistatud vaatega ülikooli kuuele sambale. Ja üldiselt on Ülikooli tänav kesklinnalärmist puutumata paik.
Ka Plasku ja Emajõe ääres paiknev hotell Dorpat, kus on üle 200 numbritoa (hinnad 50–135 eurot), on täis. Vahetu naabrus bussijaamaga ei viita vist sellele, et pidusse tulijad Tartusse ühissõidukiga saabuvad, aga mine tea.
Raekojast kiviviske kaugusele jäävas hotellis London oli esmaspäevase seisuga viis vaba tuba (teiste seas üks 175eurose ööbimishinnaga sviit), aga ülejäänud numbritoad hinnaga 80–105 eurot broneeritud. Vanemuise teatri- ja kontserdimajja tõttajaile ennustab hotell London jalutuskäigu pikkuseks 10 minutit. Võimalik siiski, et pidukleidivediku lohistajal kulub mäkke rühkimiseks aega pisut rohkem.
Ka kaubamaja läheduses paiknevas hotellis Pallas (hinnad 60–125 eurot), kust peopaika on vaid mõnisada sammu astuda (ehkki, tõsi, astuda tuleb ülesmäge), oli esmaspäeval kümmekond tuba saadaval. Kummaline, aga Vanemuise teatri- ja kontserdimajale ülilähedal olevas Barclay hotellis, kus ööbimishinnaks 80 eurot, olid poolesajast numbritoast pooled vabad. Pidulised paistavad eelistavat kallimaid ja pisut kaugemaid ööbimispaiku, ei muud. Võimalik aga, et hoopis tervislikke jalutuskäike mööda Tartu linnasüdant.
Sõit hangede vahel. Sõit Tallinnast: rong 8 eurot; buss 10 eurot; lennuk 31 eurot; lisaks takso kohapeal 3-5 eurot
Teekonna Tartusse läbivad pidulised ilmselt autoga, kuid kokkuhoidlikumad võivad eelistada bussi (pilet 10 eurot) või rongi (esimese klassi pilet 9,91, II klassi pilet 7,99). Priiskajad võivad sõita ka lennukiga, mis väljub Tallinnast kl 23.55 (pilet 31 eurot ja 10 senti), ent sel juhul peaksid nad arvestama saabumisega juba reede öösel. Seega tekib neil üks hotelliöö juurde. Tagasi lendab lennuk hiigelvara – kell 05.30, aga pilet on odavam kui tulles – kõigest 26,50.
Tartus linn on olulisemalt väiksem kui Tallinn, ent iseasi, kuidas pidukingadega läbi Tartu mägisepoolse maastiku ja lumehangede peole tõtata, kui Hummerit või mõnd muud tähelepanuväärset sõiduvahendit võtta pole. Ja kuhu sa selle müraka auto lõpuks Tartu kitsastes oludes ikka pargid?
Ka jalgsi kulgemine võib näiteks lumetuisus suisa vaevaliseks kujuneda, ning mis saab sel juhul daamide soengutest ja meikidest – pandakarusilmadega ju esindusüritusele ilmuda ei saa. Sestap oleks mõistlik Vanemuise teatri- ja kontserdimaja juurde sõita taksoga. Tartu taksodes on sõidualustustasu 2,50, kilomeetri hind 55–65 eurosenti. Küll innukad hotellitöötajad auto õigeks ajaks kohale tellivad, sest veidi nõder oleks neid kesklinna tänavail hangedes keksides peatama hakata. Ning et vahemaad kesklinna hotellidest Vanemuise mäel laiutava peopaigani (ehkki päris otse mäkke ei pääse) on lüheldased, ei pruugi taksosõit kujuneda kallimaks kui 3–5 eurot. Isegi siis, kui pidupäeval otseteed nii või teisiti kasutada ei saa. Sellise kuluga võib mõistagi arvestada vaid juhul, kui lahke taksojuht ei soovi kaugelt tulijaile tutvustada Tartu linna vaatamisväärsusi, mis näiteks Raadil asuvad.
