"Ei maksa olla nii ahne. Palganõudmistega streikima asuvad õpetajad peavad sageli ostma õppevahendeid enda raha eest," leiab riigikogu liige Juku-Kalle Raid kolleegide mulluseid hiiglaslikke transpordi-, side- ja kontorikulusid kommenteerides.
Eile avalikustatud riigikogu liikmete kuluhüvitiste aruandest selgub, et Raidil endal jäi möödunud aasta märtsikuistest valimistest aasta lõpuni kasutada olnud 8500 eurost alles tervelt 7712 eurot. 7387 eurot jäi alles riigikogu esimehel Ene Ergmal.
12 saadikut kulutas kuluhüvitisteks eraldatud summa ära viimse sendini, kahel saadikul jäi alles üliväike summa."On nõder näidata sellist eeskuju," ütleb Raid. "Tavalised inimesed saavad kuluhüvitisteta hakkama ja siis tuleb mingi tross parlamendist ning kulutab lisaks palgale kuus veel 940 eurot."
Lisaks neljakordsele Eesti keskmisele palgale kulutasid kümne kuuga iga kuu940,2 eurot kuluhüvitisteks mõeldud raha keskerakondlased Deniss Boroditš, Ester Tuiksoo, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa, Priit Toobal, Rainer Vakra ja Viktor Vassiljev. Reformierakonnast olid sama võimekad Kalev Lillo, Taavi Rõivas, Urmas Klaas ja Valdo Randpere.
Isamaa ja Respublica Liidu (IRL) saadikutest suutis Annely Akkermann säästa 8500 eurost tervelt 304 eurot. Sotsiaaldemokraat Urve Palo tulemus oli 185 säästetud eurot.
Üle 5000 euro on kuluhüvitisi alles veel Peeter Laursonil (IRL) – 5699 eurot, Reet Roosil (IRL) – 5368, Aivar Sõerdil (Reformierakond) – 5037, Paul-Eerik Rummol (Reformierakond) – 5412 ja Eiki Nestoril (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – 5104 eurot.
Taavi Rõivas lõi sirgeks 8500 eurot
Äsja sularahaautomaatide ristkasutuse kõrgete teenustasude üle kurtnud riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas teatab, et ei soovi kuluhüvitistest rääkida ja on nõus kommenteerima vaid tööd puudutavaid küsimusi. Õhtulehe märkuse peale, et kuluhüvitise kasutamine peaks kõige otsesemalt tööd puudutama, lausub Rõivas, et kindlasti leidub keegi, kes räägib. "Aitäh," lõpetab lisaks palgale 8500 eurot sirgeks löönud Rõivas kõne.
Rõivase fraktsioonikaaslane, ärimees Valdo Randpere sõnul kulus tal kogu hüvitisraha autoliisingule, kütusele ja sidele. "Kuivõrd ma olen Kagu-Eestist valitud, siis tuli sageli seal käia," teatab Randpere.
Keskerakondlane Deniss Boroditš, kes samuti kogu 8500 eurose lisaraha kulutamisega hakkama sai, selgitab, et tema tööga seotud kuluhüvitised koosnevad suures osas transpordi-, side- ja postikuludest ning vastuvõtukuludest. Mees on veendunud, et saadiku töö ei seisne üksnes tööga riigikogu saalis ja komisjonides, vaid suur osa sellest peaks keskenduma aktiivsele suhtlemisele väljaspool riigikogu hoonet. Boroditš kinnitab, et kohtumiste korraldamiseks, ürituste läbiviimiseks ja suhtlemise korraldamiseks on tal kulunud rohkem kui seadusega ettenähtud kuluhüvitiste summa ning ta on vahe katnud enda nappidest vahenditest.
Boroditši fraktsioonikaaslane, endine Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra märgib, et töötas eelmisel ametipostil 24 tundi päevas. Ta kinnitab, et lähtub sellest põhimõttest ka saadiku töös. Mees teab, et saadiku töö ei ole pelgalt nupule vajutamine, vaid käia tuleb ka komandeeringutes ja seetõttu moodustavad suurema osa kuluhüvitisest transpordi ning side- ja postikulud.
Tuiksoo sõidud – 800 eurot
"Lisaks on toimunud ka valimispiirkonna rahvale suunatud ettevõtmisi, nagu näiteks olin üks algatajaid Nikolai von Glehni kuju avamisel, mis toimus 12. novembril ehk Nõmme linna 85. sünnipäeval," räägib Vakra.
Meediakära tõttu äsjasest tasustatud puhkusereisist ilma jäänud sotsiaaldemokraat Urve Palo lubab kuluhüvitisteks ettenähtud raha kasutamist selgitada, kuid tööpäeva lõpuks saabub temalt e-kiri: "Riigikogu liikme tööga seotud kulutustega on võimalik tutvuda riigikogu raamatupidamise vahendusel."
Kogu kuluhüvitiste summast jagu saanud keskerakondlane Ester Tuiksoo jätab asjakohasele päringule vastamata, kuid dokument näitab, et naisel kulus iga kuu transpordile keskmiselt 800 eurot.
