Tartu maratoni direktor Indrek Kelk ei tea veel, kas ebaõnnestunud otseülekande pärast tuleb korraldajatel ka mingit rahalist karistust kanda. Otsepilti ostsid lisaks ERRile ka välismaised kanalid.
Klubi Tartu Maraton sõlmis lepingu Rootsi firmaga IEC in Sport ja see sai õiguse levitada otseülekannet välismaal.
"Meil on kokku lepitud tulude jaotusprotsent – kui palju tuludest läheb neile, kui palju meile," räägib maratoni direktor Indrek Kelk, kuid lisab, et ei klubi ei ole mingit raha saanud ja ei tea, milliste summade eest ülekannet müüdud on.
"Aga tõenäoliselt mingisugused rahalised suhted tuleb meil lähemal ajal ära klaarida. Selles vallas oleme me väga rohelised täna ja praktilist kogemust me veel ei oma," märgib Kelk.
"Kommentaare lugedes on selline tunne, et ma ei tohiks televiisori läheduses ka viibida," ütleb Tartu maratonilt otseülekannet teha üritanud firma Balti Video juht Raivo Suviste, kelle sõnul taheti Eesti telemaastikul sammuke edasi astuda, proovides teha ülekannet kogu võistluse vältel. Selleks soetati Inglismaalt 300 000 naela eest (üle 350 000 euro) tehnika, mis aga alt vedas.
Rajalt andsid kolm saani signaali lennukisse. Sealt läks see edasi Tehvandi suusahüppetorni ja sealt omakorda ülekandebussi. Ehkki kõik signaalid jõudsid lennukisse ja ka tornis oli signaal, siis teleris pilti polnud.
"Me peame üles leidma, mis valesti läks," ütleb Suviste. Balti Video oli ainus, kes Tartu maratoni poolt antud eelarvega oli üldse nõus tehnika muretsema. Kelk ütleb, et las summad jäävad praegu osapoolte vahele.
ERRi juhatuse liige Hanno Tomberg ütles Delfile, et rahvusringhääling kulutas Tartu maratoni ülekanneteks alla 10 000 euro. Muu tasus klubi.
"Meie vastutame sajaprotsendiliselt, süüdi oleme meie. Olen ise spordinarkomaan, ma teeks ainult spordiülekandeid kui ma saaks. Sellisel asjaga ise ebaõnnestuda, peksa saada, on natukene valus," tõdeb Suviste.
Kelk lisab, et sellised ebaõnnestumised tuleviku suhtes roosilisi väljavaateid ei anna.
