Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmise võiks ära lõpetada või vähemalt seda põhjalikult reformida. Senine kord riivab valusalt arusaama ühiskonna solidaarsusest.
Neli riigi keskmist palka saav riigikogulane võiks oma kohvikuarved ja taksosõidud ka töötasust maksta, mitte ajada silmakirjalikku udu kohtumisest valijatega, mida niikuinii keegi ei usu. Ajal, mil päästjaile, õpetajaile ja kellele iganes veel öeldakse, et palgatõusuks raha ei ole, ei ole selline käitumine viisakas.
Seda enam, et alanud aastal tõusis riigikogu liikme palk 246 euro võrra ja nüüd saab rahvaesindaja 3380 eurot kuus. Koos palgatõusuga kasvas ka kuluhüvitis. Et kuluhüvitis võib ulatuda kuni 30% lihtliikme palgast, siis saavad rahvaesindajad 940,2 euro asemel nüüd 1014 eurot kuus. Kuid ka see pole veel kõik – rahvasaadik, kes elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid omavalitsusi, saab eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu lisaks kuni 20% palgast ehk 626,8 euro asemel nüüd 676 eurot.
Lihtsalt võrdluseks: alampalk Eestis suurenes 12 euro võrra ja ulatub nüüd 290 euroni. See on üle kolme korra väiksem summa kui riigikogulase kuluhüvitis, riigikogu liikme palgale jääb see alla pea tosin korda.
Kõiki rahvaesindajaid ei saa lüüa ühe puuga. Näiteks mõned rohelised rahvasaadikud tellisid omal ajal kuluhüvitiste eest uuringuid ja analüüse. Ehk peakski edaspidi lubama kuluhüvitiste eest vaid teatud probleemide uurimiseks lisatööjõu palkamise ja uuringute tellimise, mitte majoneesi ja küpsiste ostmise?
Et asi ka riigikogulaste endi meelest praegu päris puhas ei ole, tunnistab kas või Taavi Rõivase reaktsioon, kes keeldus meie lehele antud teemat kommenteerimast. Aga kas on üldse vaja sellist piinlikku teemat, mis regulaarselt taas üles kerkib ja parlamendi renomeed järjekindlalt alla kisub? Võtke midagi resoluutset ette ja näidake, et oskate olla soliidsed ja solidaarsed rahvaesindajad.
