"Suviste ringreiside ajal ei taotlenud Lia endale kunagi eritingimusi. Elas trupiga sama elu ja pani pidu nagu teisedki," meenutab koos Lia Laatsiga estraadikavades laval olnud pillimees Riho Joonase näitlejatari, kes meenub eelkõige krapsaka nais-lendurina filmist "Noor pensionär" ja Kohviveskina filmist "Siin me oleme".
Laatsi ühe tuntuima rollikangelase suust on läinud käibele fraasid "Me oleme Tallinnast, me maksame!", "John, lase vesi välja!" ja "Ikkagi inimene!". Tema elustki on temaga kokku puutunutel meenutada värvikaid juhtumeid küllaga.
"See lugu olla juhtunud millalgi viiekümnendatel aastatel, kui Lia filharmoonias töötas," meenutab ühte poolanekdootlikku seika näitleja Lauri Nebel, kes Lia Laatsiga on kohtunud tegelikult vaid filmi "Siin me oleme" võtete ajal. "Valmis oli saanud järjekordne uus estraadikava, mis aga enne lavale jõudmist pidi valvsa komisjoni palge eest läbi käima. Ootab siis komisjon, et peale hakataks, aga keda pole, on Lia. Viimaks jõuab ta hingeldades kohale. Keegi komisjonist küsib, et mis juhtus, mille peale noor näitlejanna vastanud külma rahuga, et mehega läks voodis natuke pikemaks," muheleb Nebel, kes filmi "Siin me oleme" päevilt mäletabki Lia Laatsi kui säravat ja alati heatujulist näitlejannat.
Läks maale pakku
Just sellisena mäletavad Laatsi ka teised. "Lia polnud mitte ainult suur artist, vaid ka väga hea huumorisoonega inimene," märgib pillimees ja pedagoog Riho Joonase, kes mängis Venda Tammanni ansamblis, mis koos Lia Laatsiga erinevate estraadikavadega Eestile mitu tiiru peale tegi.
Ometi polnud alati naerusuise Lia Laatsi elu vaid meelakkumine. Juba 1984. aastal andis süda tugevasti tunda. Ja kuigi veel 1989. aastal sai ta Meie Matsi huumoriauhinna ning esines üksikute numbritega, loobus ta just ennekõike maainimestele mõeldud uue kava "Lauda Maali pajatab" õppimisest. Laats otsustas lõpetada näitlejakarjääri ning tõmbuda üldsuse ja tähelepanu eest maale varju.
1990. aastal kolis ta koos abikaasa Harryga Tartu lähedale Külitse külla. Paraku eluaeg lavasära nautinud ja inimeste keskel elanud Laats maaeluga päris sinasõbraks ei saanudki. Nii oli ta 13 aastat hiljem, 2003. aastal, Tallinnas tagasi. Samas jääb see aasta Lia Laatsi värvika elu kõige mustemaks aastaks. Ta sai sel aastal jagu küll raskest haigusest, ent pidi matma poja. "See on mulle kõige halvem aasta. Nii hullu pole varem olnudki," on Laats kunagi Õhtulehele öelnud. "Ma ei suuda ikka veel uskuda, et minu poissi enam ei ole..."
Kahtlemata andis see traagiline sündmus näitlejanna tervisele tunda. 1. aprillil 2004 sai ta ajuinfarkti ning 24. aprillil lahkus meie seast. Tänavu 17. veebruaril oleks Lia Laats saanud 86aastaseks.
Esimesena vette, viimasena välja
Riho Joonase abikaasale, muusikaharidusega Maimo Joonasele meenub ühe eredama ja lõbusama seigana Lia Laatsist kontsert Kallastel Peipsi ääres. "Loomulikult oli pärast kontserti ka pidu, mille käigus Lia kõik oma kuldehted trupile ära kinkis. Kinkis ära kõik, mis kinkida andis!" naerab Maimo Joonase. "Korjasin need siis uuesti kokku ja viisin hommikul Liale tagasi. Et näe, ma tõin su varanduse tagasi. "Ära räägi, ma vaatasin jah, et kõik ehted on kadunud. Mis nendega juhtus?" ahastas Lia."
Eks ta vabal ajal oli ikka paras peoloom, ei sülitanud iial klaasi ega kurtnud hommikuti, et ta pea valutaks või et tal oleks paha olla, jätkab Maimo Joonase. "Mis aga ei tähendanud, et pidutsemise pärast oleks ükski esinemine ära jäänud. Ei, ei, sellist asja polnud," rõhutab Maimo Joonase. "Vabal ajal nende estraadituuride ajal, kui just parajasti pidu polnud, armastas ta väga kududa. Igatahes on temast jäänud äärmiselt meeldivad jäljed. Iial ta ei staaritsenud ega virisenud, et lapsed ümberringi karjuvad või et ta oleks mingi viletsa toa saanud."
Maimo Joonasele meenub ka üks reis Kihnu. "Just pärast kalurite päeva. Kakuam saadeti meile vastu ja enne seda oli antud just tormihoiatus. Siis ma arvasin küll, et see on meie viimne minek. Aga Lia! Ta oli rahu ise. Sellel tormisel merel ja purjus paadimeeste keskel," imestab Maimo Joonase tagantjärelegi.
"Ja mis ma veel tahan öelda: Lia polnud mitte ainult peoloom, vaid ka veeloom," lisab Maimo Joonase. "Nii kui esinemised olid kuskil vee ääres, oli Lia esimene, kes vette läks ja viimane, kes sealt välja tuli. Olenemata kraadidest."
