Kas vähkred öösel unetuna voodis, sest su kallim peab kõrvulukustavat norskekontserti? Briti leht Daily Mail õpetab, kuidas iga norskajatüübi puhul abi leida.
Eksperdid väidavad, et suuremal osal juhtudest saab norskamist elustiilimuutustega tublisti taltsutada. Vahel aga ei jää norskajal tõesti muud üle kui lõikusele minna. Kuidas aru saada, mis tüüpi norskaja keegi on?
Ninanorskaja
Kuidas kõlab? Klassikaline norin – madalsageduslik võbin või mürin. "Jääb mulje, nagu keegi matkiks meelega norskamist või teeks Darth Vaderi häält," seletab Briti norskamis- ja uneapnoeühingu esindaja Marianne Davey ajalehele Daily Mail.
Põhjus? Kui ninakäigud on osaliselt blokeeritud, surutakse une ajal läbi suu rohkem õhku. Lisasurve mõjul vajub pehme ja ripnev kurgukude kokku. Kui õhk sellest mööda tungib, hakkab pehme kude vibreerima, tuues kuuldavale iseloomulikku norskavat häält. Tavaliselt on põhjuseks allergia või põsekoopapõletik, kuid õhutakistust võivad põhjustada ka nina vaheseina viltusus või polüübid.
Kuidas kontrollida? Seisa peegli ette, suru üks ninasõõre kinni ja hinga sisse. Kui avatud sõõre kokku vajuma kipub, püüa selle välisserva tikuotsaga tasakesi lahti hoida. Püüa nüüd, suu kinni, läbi nina sisse hingata. Kui hingamine on kergem, kui sõõret tikuga lahti hoiad, võid olla ninanorskaja. Ehk kannatad sesoonse allergia, näiteks heinapalaviku all? Kui aga su nina on aasta läbi kinni, võib põhjus olla pigem nina ehituses kui allergias.
Veel tasub silmas pidada selliseid märke nagu suu kuivus, halb hingeõhk või vedelikupuudusest põhjustatud peavalu. Kui norskad ja vajad öösel sageli lonksukest vett, võib süüdi olla mingi takistus ninas.
Mida teha? Valmistatakse spetsiaalseid plaastreid, mis sõõrmeid lahti hoida aitavad. Äärmuslikel juhtudel võib kirurg paigaldada hingamisteede lahtihoidmiseks ninna väikesed pulgakesed või rõngad. Ka viltust ninavaheseina saab lõikusega parandada ning samamoodi eemaldatakse polüüpe. Võimalikku allergiat saab lasta eriarsti juures kontrollida. Tolmu ja tolmulestade eemaldamiseks tuleks kasutada madratsikatet ja kunstkiust tekke-patju.
Keelenorskaja
Kuidas kõlab? Kõrgelt pinisevad ja hootised norsked, mis lakkavad, kui sa end külili keerad. Keelenorskaja teeb kimedamat häält, sest heli keskendub tihedamale keelelihasele, mitte loperdavale kurgulaele.
Põhjus? Spetsialistide hinnangul on keelenorskajaid kõigi norskajate seas 30–50%. Neil on magamise ajal keel vales asendis ja takistab õhuvoolu kurgu suunas. Põhjuseks võib olla väike alalõualuu, liiga suur keel või toetavate lihaste liigne lõdvestumine seliliasendis. Probleemi võivad teravdada une-eelne napsitamine, unerohud ja teised ravimid, näiteks antihistamiinikumid. Tavaliselt teevad sellist häält mehed, sest neil on kalduvus kaelapiirkonnast kosuda. See võib kasvatada keelepära ümber rasvkude, mis hingamisteid takistab.
Kuidas kontrollida? Aja keel nii kaugele välja kui võimalik ja ampsa see hammaste vahele. Nüüd püüa norsata. Kui nii kaugele välja sirutatud keel norinat vähendab, oled ilmselt keelenorskaja.
Mida teha? Kui keel une ajal liiga alla vajub, võib kasu olla alalõuga ettepoole nihutavast aparaadist. Odavam variant: õmble pidžaamaselja külge tennisepall. See ei lase sul selili keerata. Tähtis on ka kaalus maha võtta ning vältida une-eelset napsi ja suitsetamist (see ärritab kurgu ja nina limaskesta).
Uneapnoe
Kuidas kõlab? Järjest valjenevad norsked, millele järgneb vaikus paarist sekundist kahekümneni – ning seejärel köhimine, hingeldamine või korin. Voodikaaslasele jääb mulje, et norskaja lämbub või ahmib õhku.
Põhjus? Obstruktiivne uneapnoe, mis on põhjustatud hingamisteede kitsenemisest. Une ajal lõdvenevad hingamisteede lihased liialt ning kude tõkestab õhuvoolu. Selle häda all kannatab umbes 4% mehi ja 2% naisi. Osaline tõkestus toob kaasa norskamise, kuid täieliku tõkestuse – apnoe – puhul võib inimene kuni 20 sekundit üldse mitte hingata. Kui õhuvool lakkab, saadab aju signaali hädaolukorrast. Selle mõjul tõmbuvad hingamisteede lihased kokku ja norskaja ahmib õhku. Kogu protsess võib öö jooksul korduda sadu kordi. Tavaliselt pole norskajal oma öistest piinadest aimugi ning ta ärkab lihtsalt surmväsinuna. Ravimata jätmisel võib uneapnoe aga suurendada kõrgvererõhktõve-, insuldi- ja diabeediohtu.
Kuidas kontrollida? Samamoodi nagu suunorskamist, ent uneapnoele viitab ka päevane rampväsimus. Uneapnoe all kannatajad tunnevad istudes, et ei suuda kuidagi ärkvel püsida, ning võtavad tihti kaalus juurde, kuna nad söövad keskendumisvõime ja energia ajutiseks suurendamiseks magusaid snäkke.
Mida teha? Efektiivsemaid ravivõimalusi on spetsiaalne mask, kuid paljud ei saa sellega kahjuks magatud ning jätavad ravi pooleli. Lõikusest võib kasu olla, aga vähem drastilised nõksud on kaalus allavõtmine ning napsist-suitsust loobumine.
Suunorskaja
Kuidas kõlab? Madalsageduslik mürin, mis sarnaneb ninanorskamisega. Norskamine jätkub ka siis, kui seliliasendist külili keerata.
Põhjus? Üks tavalisemaid norskamispõhjusi on läbi suu hingamine, mis suulae pehmeid kudesid või kurgunibu üksteise vastu põrkama ja võbisema paneb.
Kuidas kontrollida? Ava suu ja tee norisevat häält. Seejärel sule suu ja norska uuesti. Kui saad norsata üksnes lahtise suuga, siis oledki suunorskaja. Võid ka peegli ees endale kurku vaadata. Kui mandlid on selgelt näha või kui kurgulagi alla ripub, võib see olla märk suunorskamisest – õhu juurdevool on takistatud.
Mida teha? Hoia kehakaal normis, vähenda alkoholi pruukimist ja tee suitsetamisele lõpp. Nii tõmbuvad kaelalihased rohkem pingule ja tõmbavad lärmaka võdisemise eest vastutavad pehmed koed ülespoole. Võimalik on ka kurgulage toetavate implantaatide paigaldamine, kurgunibu kirurgiline kahandamine ja kurgukoe jäigastamine armkoe tekitamise abil.
