"Kui kuulmislangust ei saa kompenseerida kuulde-aparaatidega ja kõnest arusaadavus on alla 40%, on inimesele näidustatud implantaat," lausub
Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna arst Katrin Kruustük.
Tema andmeil on 95% Tartus implanteeritud täiskasvanutest sellega kas rahul või väga rahul, kuid üldiselt on täiskasvanud implantaadiga ettevaatlikud. Enamasti on tegemist inimestega, kes aastaid kuuldeaparaati kasutanud ja kellel kuulmislangus on progresseerunud. "Kui nad saavad kuidagi kuuldeaparaatidega hakkama, ei lähe nad implantatsiooni peale välja, kuna täpseid tulemusi on raske prognoosida," selgitab dr. Kruustük.
Tema sõnul annab implanteerimine väga häid tulemusi äkk-kurdistunud patsientidel. Muidugi sõltuvad tulemused suuresti ka inimese isikuomadustest ja motivatsioonist. Samuti sellest, kas patsient suhtleb valdavalt kõne- või viipekeelses keskkonnas.
Kuigi ka täiskasvanu operatsiooni ja esimese heliprotsessori eest tasub Eesti Haigekassa, elab meil 89 implanteeritud lapse kõrval vaid 20 implantaadi abil kuulvat täiskasvanut. "Välisriikides on see suht-arv täiskasvanute kasuks," lausub arst.
Kuuldeaparaat ja implantaat
Inimesel aitavad kuulda kõrvas olevad mikroskoopilised karvakesed. Kui need on vigastatud või puuduvad, inimene helist aru ei saa.
Kuuldeaparaat võimendab heli ning võimaldab kuulda, toetudes sisekõrvas olemasolevatele karvarakkudele. Need saadavad tänu võimendatud helile kesknärvisüsteemi tugevama impulsi ja kompenseerivad nii puuduvate karvarakkude tööd.
Sisekõrva implantaat on mõeldud peaaegu olematu kuulmisjäägiga inimestele, kelle kuulmislävi jääb alla 85–90 detsibelli. Neil on heli vastu võtvaid retseptoreid ehk väliseid karvarakke minimaalselt, kuid implantaat stimuleerib sisekõrva viidud elektroodidega närvikiude, matkides nii karvarakkude tööd.
