Rahvaloendajad alustavad täna nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Küsitlusloendusel palutakse muu hulgas inimestel avaldada ka andmeid nende inimeste kohta, kes on vahepeal surnud.
Õhtulehega võttis ühendust mitu kodanikku, kellele tegi muret mõte sellest, et peab võhivõõra rahvaloendajaga isiklikke andmeid jagama ja kurba sündmust meenutama.
Rahvaloenduse metoodikajuht, professor Ene-Margit Tiit kirjutab vastuseks Õhtulehele, et loendusel loendatakse üles kõik andmed loendushetke seisuga: "Kujutame ette, et tehakse kogu Eesti rahvast foto 31. detsembri keskööl ja loendatakse kõik inimesed, kes sellel fotol on. Fotole jäädvustatakse kõigi inimeste selle hetke alalised elukohad (mitte see, kus nad sel hetkel viibisid), nende selle hetke töökohad, peresuhted ja haridustasemed. See on väga tähtis selleks, et andmed oleksid omavahel võrreldavad ja mitmesugusteks prognoosideks kasutatavad."
See tähendab Tiidu sõnul, et loendada tuleb ka kõik need inimesed, kes loendushetkel elasid, kuid tänaseks meie hulgast on lahkunud. "Loendada tuleb ka need, kes on vahepeal Eestist lahkunud. Milleks nii? Kui me jätaksime lugemata need mõnituhat inimest, kes Eestis on aasta alguse kuudel teispoolsusesse lahkunud, oleks meie rahvaarv loendushetkel tegelikust väiksem. Eesti jaoks on aga väga oluline teada saada oma rahvaarvu võimalikult täpselt ja õigesti," lisab Tiit.
Tiit ütleb, et seetõttu ei loendata ka praegu neid lapsi, kes on sündinud pärast loendushetke (s.o 31. detsember): "See ei tähenda, et neid rahvastikus arvesse ei võeta – iga päev sünnib keegi ja ka lahkub meie hulgast. Need protsessid on omavahel kooskõlas ja need tuleb ka ühtviisi registreerida."
Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts kella 9-21ni, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Sellisel juhul tuleks loendajaga kiiresti ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida.
E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62 protsenti Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
