Varga sildi saanud naine: mul pole vanainimese kampsunit vaja!

aga elust enesest tean fakte kus eakad inimesed on sots. töötajaid asjade varguses süüdistanud, alusetult. kohati lähevad süüdistused vägagai absurdseiks. aga mis teha, ühe sõna teise vastu.

Ühe sõna küll teise vastu,aga miks kohus ainult ühe sõna arvestab,see on arusaamatu.

....ja-jaa,kui sul pole seda nimekirjas olnud kampsunit alles,oleks õigem koisid süüdistada,sest nad on selle kindlasti nahka pannud.Päris naljakas lugu.....

Mõne inimesega kohe on nii- kõik kolavad tema asjades, kõik varastavad temalt, kõik lõhuvad tema vara, klatśivad , kadestavad jne jne. Just sellistel põhjustel kardame me oma ema. Isegi kui keegi pole ta juures käinud, on ta veendunud, et keegi on tema ust muukinud või siiski salaja tema asjades kolanud (aluspüksid , vanad ajalehed vms ära varastanud), sest tal olla oma märgid. Et lapsed hoiavad temast eemale (me lihtsalt kardame neid süüdistusi ja sõimu), siis on süüdi kapo , keegi käsilasest naaber või kohalik konstaabel. Varastatavad asjad on kõik midagi sellist, mida keegi ei taha ka siis kui peale makstakse. Samuti ¨kuuatakse¨ tema kõnesid salaja pealt ja häkitakse arvutisse. Tavaline penskar , eluotsa lihttööline olnud , ei mingeid positsioone ega mõjukust või infi, aga usk on vägev igati. Mõistus sassis ? Arsti väitel on tal nupp paigas. Aga ta ise armastab näpata ja kadedus ei lase elada ehk siis seetõttu on kogu maailm tal ¨näppupidi¨ kannul ? Vot ei tea. Aga kellega tal pistmist on, see varsti ka ¨süüdistuse¨ saab. Kas praegune lugu on samasugune? On siis Ülle kodust varastatuks nimetatud asju leitud? Kõhe tunne hakkab, nii lihtsalt varga nimi külge ! Seisa enda eest , Ülle , nagu jaksad - Sa ju ise tead tõde. Võitle siis ja edu !

rasked ajad mojuvad eriti vanainimeste peale.Ka minul on tuttavaid keda tahaks aidata aga tunnen et parem kui hoian kaugele.Mina usun kyll et teie pole varas.Kohus näitab jälle oma korget taset ilma faktidet,Vana kampsuni voib saada kaltsukast kui vaja...On alles hinnad määratud! ...

raske on hakkama saada ilma revolvrita...

et vanaduses keeravad paljud ära ja ega see ei tähenda seda , et see vanur kogu aeg rumalat juttu ajaks vaid sellised hood käivad vahetevahel ja ega tavainimene selles aru ei saagi
kohtus on muidugi raske sellisel juhul õigust mõista , kuna vanainimese häire on raskelt tõestatav

Veel meenub merivälja pansioni juhtum.Ei tea kunagi,kus on õigus.

Üürijast oli ettevaatamatu ilma lepinguta sisse kolida. Kunagi ei või teada, millise vaimuhaige otsa komistad.

kui tahate oma mainet hoida hoitke distantsi vanuritest eriti kes kipuvad unenägudest palju rääkima.lõpetasin ise ka vanainimesega suhtlemise sellepärast ,et ta rääkis inimestest uskumatuid lugusid ,mis ei vastanud faktidele.kes teab mida ta minust veel räägib.

Olen samasuguse probleemiga hädas. Kõrvalt vaadates võib mõni asigi tunduda naljakana aga iga päev selliste probleemidega maadelda on väga raske ja masendav. ja mis kohus see selline on! Sellistest asjadest saab aru ainult see inimene kes ise on sattunud taolisesse olukorda. Vast peaks kohtunik enne aastakese elama koos sellise vanuriga.

vanainimesel oli lihtsalt igav ja mõtleski ühe loo välja!

... ja kohtunikul ka igav vist ,et kontrollimatut lollust väljamõtleb koos mutiga . Mikskyll mõni asi niii kõvasti saab karistatud , ehh kohus , kohus ja muti ka veel, mõelge ikka enne ...

on varastatud ja varastatakse homme.VArastatakse ülehomme ja tuleval aastal.
Kuidas medõde vöis varastamata jätta tema kusemise riista ?Miks tal seda nimekirjas pole?Ma ise väidan,et kesksoost harakas nokkis seda puu otsas.
Sel naisel oli paar tonni üle 10 karaadiseid Priljante,need unustas nimekirja panemata .
Ei see varastamine viimaseks jää.
Varsti on keegi tema katuse ja korstna pihta pannud .
tegelikult sellistest kahju ka. Kui tal omakseid on,küllap need hoiavad eemale. Söim ja alusetud süüdistused pole just igapäevaseks eluks hädavajalikud.

Proua Helju meenutab mulle minu kadund vanaema.Vanemas eas hakkas memmel lähimälu kaduma ja siis olid mitte harvad süüdistused igasuguste kadunud asjade kohta. Näiteks nõudis ta minu käest oma linnaskäimise kleiti, samuti taskurätikut, manna-pakki ja muid selliseid asju. Mingil hetkel kui jälle käesolevaid aegu mäletas, loopis tulle albumitäie noorepõlve pilte, väites, et tema sealt kedagi ei tunne ja ei tea, kes seal on. Hiljem imestas, miks album tühi on. Üllele jaksu selle jamaga tegelemiseks. Kuid see prou Helju tundub paras frukt olema.

Pea pysti ja ärge jääge podema.Soit läheb edasi isegi kui konn ratta alla jääb...Kui ei ole tunnistajaid siis ei saaks kohus sellist otsust teha-ka eesti kohus kes on teatavasti maailma koige oiglasem!Pohimotteliselt saate ka teie anda asja kohtusse.Teil on näiteks kadunud briljantkorvarongad -miks mitte.Ja juurdepääs nendele ainult vanaproual!Ja pidage meeles-mitte keegi ei kaitse meid peale iseenda...Muidugi Galojaniga ei saa seda vorrelda!

vaadake varast tegutsemas:
http://www.youtube.com/watch?v=xUeTyZaL2B4

Mnjah,kes vähegi vanade psüühikast lugenud,teab,kuidas lood on...Minu tädi süüdistas kuni surmani oma parimaid lapsepõlvesõbrannasid siidisukkade,kuumaveekoti ja jumal teab,mille varguses,naabreid jalastega kelgu ja liimi varguses jne.Peale tema surma tulid need asjad kõik kenasti ta enda valdustest lagedale...Mis teha,kes sots.töötajaks õppinud,neile õpetatakse ka vanurite ebameeldivaid "eripärasid",milles nood omakorda muidugi ise ka süüdi pole,vaid aju ikka.

jagavad vahel omi asju sugulastele- tuttavatele jne, aga hiljem unustavad selle, ning ongi vaja süüdlast...

Mul on väga valus lugeda, kuidas pannakse ühte patta kõik vanurid ja halvustatakse neid, sest ma olen ka vana ja sugugi mitte hullike. Mäletan üldiselt hästi ja ei süüdista ka kedagi varguses, kuigi minu kodus on tihti külalisteks nii noored kui vanad ja mulle ei tule mõttesegi kedagi kahtlustada, veel vähem teeksin ma seda oma laste ja lastelaste puhul. Kui mõni vanur on hakanud unustama ja kannatab sellise rumala häire all, tuleks minu arvates ikka arstiga nõu pidada, see on juba selgelt haiguse tunnus, kui ta just terve oma elu riiakas ja kahtlustav ei ole olnud, siis vanaduses see võimendub. Uskuge mind, suurem jagu vanu inimesi on lahedad ja hoolivad teistest inimestest väga. Mul on küll kogu aeg niisugune tunne, et tahaks kõiki aidata ja kaitsta ja südames on armastus terve maailma vastu. Imestan ka ise, sest nooruses olid need tunded olemas, aga nõrgad. Nii-et, hoolige meist, ega me olegi nii eemaletõukavad.

Olen aitand inimest,kel ajutine rahaline raskus.Ja see ei kestnud päevi-nädalaid,ikka pea aasta.Nüüd,kui mul abi vaja oli,ei tehtud väljagi.Olen solvunud,ja selline tunne on,et ma enam ei aita kedagi...kuid ma lihtsalt olen vist selline loll,et lähen app,kui mul võimalust on.Siit jutust järeldub,et üürima peab ainult pindu,mis tühjad.

Lihtsam oleks Galojani mängida kui vanamutiga vägikaigast vedada.Ise ka kardan vanureid kui vanapagan välku!

Sõge vanamutt tundub olevat. Isegi ta advokaat ju tegelikult ei paistnud asja uskuvat, aga tegi oma tööd korralikult.

võtsin tädi enda juurde elama enne surma. Igal pool nägi ainult narkotsi. Suhkrutoosis, jalanõusid jalga pannes raputas korralikult kogu narkotsi välja. Korra olime hommikul toimetustes ja hommikusöök hilines. Tema kuldsed sõnad : surm ka ei tule, aga süüa tahaks ikka. Korra läks keskööd naabritele kurtma, et meid on kõiki mõrvatud. Samas naise sünnipäeva pika toosti lasi saksa keeles. Kahjuks pidi lõpetama vanadekodus.

vana ,kole ,õel ja ahne mutt ,ega sind need firmahilbud paremaks tee !

aga kuidas sa tõestad, et ei ole mingit kaltsu ära tirinud, selles on küsimus. Teie võite siin naeruvääristada mutti ja osad vanainimesed ongi veits segased, aga kohtus selliste argumentidega ennast ei kaitse. Vana rämpsu pärast poolteist tuhat võlgu jääda, lisaks veel kohtukulud ja kuidas sa hiljem tööle saad kui varga silt küljes? Asi on naljast kaugel.

Ja tagaselja ei saa kohus otsuseid teha.Peab olema tunnistajad ja kaitsjad. Tahaks näha kaltsude nimekirja -mis maksis nii palju.Ajakirjanik voiks ka proua Heljoga vestelda-kas ikka jutt sama.Samuti peaks noudma arsti otsust vanaproua tervisliku seisundi kohta-paranoia mis iganes.nii lihtsalt ei saa inimest syydi moista sest varsti hakkavad koik raha välja pressima.

Kallid lugejad kasutage raamatukogude teenust ,on odavam.

Tuleb enda lugu meelde vanat2diga. Vanat2di tuli meile Tallinnast kylla, oli tore ja lahke, nagu yks vanat2di olema peab. Kui koju minema hakkas, avastas, et ta meigikott on kotist kadunud ja syydlaseks muidugi mina (olin umbes 16-aastane siis). Haige asja juures on see, et mu vanat2di oli 80-aastat vana tol hetkel ja ei kasutanud meiki. Mu ema yritas asju siluda ja t6i talle poest uued meigi asjad. (roosa huulepulk ja kulmupliiats). Ema ei lubanud mul temaga vaielda ka, et mis ma nende vanainimese meigiasjadega veel peale hakkan, mul endal palju paremad ju.

Vöimatu!Tunnen seda med,öde juba lapsest saadik kuni tänaseni!See on täielik laim selle vanainimese poolt.Olen ise ka töötanud vanadega 10.a. ja tean,milleks nad vöimelised on,üks päev on normaalse jutuga,teine päev paneb segast.Ja kuidas saab kohus seljataga teha sellise otsuse!?Uskumatu lugu!Ära heida meelt Ülle,see elu siin meil ongi koos raskuste
ja kannatustega,ma tean,et oled igati aus ja tore naine,kes oma tööga annab abi haigetele aga see süüdistaja tuleks panna psühhiaatria osakonda,seal on ta koht!