Moekunstnik Liina Steini (26) sõnul ajab suur osa presidendi vastuvõtule kutsutuist säramise asemel aasta tippsündmusele selga võimalikult anonüümsed "tooted".
"Kui ma praegu hakkan tagasi mõtlema kas või eelmisele aastale, et kelle kleiti ma presidendi kätlemistseremoonialt mäletan, siis ausalt öeldes ma ei mäleta mitte ühtegi. Ei mäletagi! Meenuvad Signe Kivi kleidid eri aastatest, aga muud mitte midagi," laiutab Liina käsi.
Kuid ei saa ju ometi olla, et Eestis on vaid üks põrgulikult hea maitsega naine!? Liina naerab. "Ju siis kardetakse nii õudselt kriitikat, et mängulisus sisse toomata jäetakse. Tegelikult on mul mõned Evelin Ilvese kleidid ka meeles, aga tema pole sel peol ju külaline."
Liina jaoks on kõige suurem asi see, kui mõni klient tuleb pärast õnnestunud üritust tema juurde tagasi ja tänab südamest. "Kui ta ütleb, et oli eelmisel õhtul peo kõige ilusam ning talle tehti komplimente, siis see ongi minu töö kõrghetk. Just selle pärast ma kõike teen."
Elu võimalus jäetakse kasutamata
Moelooja nõustub, et meil riietub ka valdav osa noori inimesi sedalaadi üritusteks sama konservatiivselt kui võiks eeldada eakatelt. Aga miks, kas kardetakse, et ämm sureb teleka ees häbisse või ema ütleb ametlikult lahti?
"Meeletult kardetakse. Vanem generatsioon kindlasti ütleb ka, et kuhu sa hull niimoodi lähed. Tegelikult pole see asi üldse nii jäik. Lõhikutega saaks palju julgem olla. Õlad võiks jätta siiski paljaks ja dekoltee sügavama. Lihtsalt selleks ajaks, kui on kätlemine, tõmbad siidsalli peale. Pärast, kui on pidu, võtad ära ja oled ilus. Tunned end hästi."
Liina on oma töö tõttu hästi kursis, et naisi, kes tahaksid endale selliseid peorõivaid, leidub hästi palju. "Aga nad lihtsalt ei julge!"
Kui tegu pole just maailmakuulsa supermodelliga, vaadatakse Liina kinnitusel punasel vaibal eeskätt just inimese rõivast, mitte isikut ennast. "Sellega võiks vähemalt need, kes pole teada-tuntud avaliku elu tegelased, arvestada. Eestis vingutakse pidevalt, et pole kohti, kus naisterahvad maksimaalselt särada ja ennast näidata saaksid, aga kui siis saadakse sellisele ballile kutse, ei tehta võimaluse ära kasutamiseks midagi." Eeskätt vajaks riigi esipaari vastuvõtu külaliste riietus tema hinnangul julgemat paletti. Rõivad ei pea ilmtingimata olema keerulise konstruktsiooniga, pigem võiks julgeda katsetada tugevaid ja kirkaid toone.
Moelooja kui psühholoog
"Kui mina saaksin sellele ballile kutse, mõtleksin kõigepealt kuu aega, mida ma tegema hakkan – nii palju oleks ideid! Meil ei ole sellist suursündmust ju iga päev, vaid kord aastas. Või mis, kord elus! Miks sa lähed sinna mustas või hallis, eriti kui keha võimaldaks värve kanda?!" hüüatab ta emotsionaalselt. Liina Steini stuudios stangedel ripuvad tema loodud kleidid, mida valdavalt iseloomustavad erksad värvid, põnevad trükitud mustrid, luksuslikkus ja sädelus. Mõnele neist iludustest tulevad peagi järele ka 24. veebruari vastuvõtule kutsutud külalised. Ehkki Liina ei ütle millisele ja kes.
Disainer märgib, et tegelikult ei takista huvitavaid riideid kandmast kellegi vanus ega kehavormid. Kehaliste iseärasuste puhul mängib moekunstnik hoopis materjalide ja lõigetega, kohandades rõiva nende abil kandjale sobivaks. "Peale sisemiste komplekside tegelikult piiranguid peaaegu ei ole. Ükski inimene ei ole sajaprotsendiliselt proportsioonis kehaga. Mõnel on käed pikad, teisel tavalisest pikem ülakeha, suured rinnad või puusad. Moekunstniku asi ongi need nüansid varjata ja võimendada keha häid omadusi. Selleks on metsikult võimalusi."
Tõsi, noore moekunstniku ja konservatiivsema kleidisoovija maitse ei pruugi alati kattuda. Ka sel juhul mängib Liina rohkem vormi kui värvi peal. "Kui ma saan kas või ühe osa tervikust teha nii, nagu mulle õige tundub, tunnen juba, et olen väga palju võitnud," hüüatab ta. Mis tähendab, et piduliku kleidi värv võib vabalt olla ka must, kui vorm, lahendus ja tikand Liina Steini käekirjale omased tulevad.
Ballikleidi tegemine algab Liina sõnul sellest, et moelooja peab tema ateljeesse tulnud kliendiga samastuma. Mis tähendab, et tuleb olla psühholoog ning erinevatest märkidest välja lugeda, kui kaugele võib kliendiga piire nihutada.
Hoolimata sellest, kas tuleb inimene, kes on hästi kinnine ja üritab kõigest väest püsida valitud raamides või enesekindlusest pakatav maailmavallutaja-tüüpi isik, kes on nõus ükskõik kui hullu teemaga, tuleb moekunstnikul talle ühel hetkel ikkagi konkreetseid ettepanekuid tegema hakata. "Ilmselgelt lööb minu silm seda enam särama, mida vabamad käed mulle jäetakse," lausub Liina.
