Avalike teenistujate täielik streigikeeld näitab Taliga arvates kahte asja: esiteks, et riik kardab oma ametnikke ja teiseks seda, et ta ei pea oma ametnikest üldse lugu, kuna ei suuda aksepteerida nende õigust seista oma huvide eest.
Võimukoridorides küpsev uus avaliku teenistuse seadus ei anna streigiõigust avalikele teenistujatele. Ei olnud neil seda siiamaani, ei saavat seda eelnõu algatajate sõnul olema ka tulevikus.
"See on iga riigi enda reguleerida, kuidas seda tehakse, kas lubatakse avalikel teenistujatel streikida või mitte," selgitab reformierakondlasest riigikogu liige Rait Maruste. "Streik on töövaidluste lahendamise kõige äärmuslikum vorm. Kui päästeametnikele anda streigiõigus, mis siis juhtub – metsad põlevad, aga ametnikud võibolla samal ajal streigivad."
Avaliku teenistuse mõiste muutub tulevikus Maruste väitel kitsamaks, mis vähendab nende inimeste hulka, kellele streigikeeld avalikus teenistuses laieneb. "Kui see on inimesele algusest peale teada, et tema tahab streikida, siis pole tal vaja avalikku teenistust endale töökohaks valida," räägib Maruste.
Rait Maruste jääb jänni, kui palutakse tuua näide Euroopa riigist, kus ükski avalik teenistuja ei oma õigust streikida. "Ma võtaks liiga suure riski, kui hakkaks teile peast riike nimetama," põikleb seadusemees osavalt vastusest kõrvale. "Riigiti on ju regulatsioon erinev: kuskil võib näiteks streigiõigust omada tollitöötaja, samas kui politseinik ja vangivalvur seda teha ei saa. See kõik on riikide sisene asi ja seetõttu ka erinev, sest erinev võib olla ka riikide strateegiline olukord ning ühtset lahendust pole."
Eesti strateegiline olukord on meie võimude hinnangul selline, et streigiõigust ei vääri ei pabereid lappav kontorinohik ega oma elu ohtu seadev päästeametnik.
"Euroopas on riike, nagu näiteks Prantsusmaa, kus streikimine on põhiseaduses põhiõigusena kirjas," ütleb Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. "Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) on Eesti selle totaalse ametnike streigipiirangu pärast hukka mõistnud. Riigivõimu otseselt teostavate ametnike streigiõigus võib piirata või isegi keelata täielikult ainult neil juhtudel, kui nad otseselt teostavad riigivõimu."
Turubolševismi võidukäik, mis muud
Taliga pole sugugi veendunud, et inimesed, kes kirjutavad ministeeriumides seaduseelnõusid ja igasuguseid muid pabereid, teostavad otseselt riigivõimu. "Kui nemad oma töö seisma jätavad, ei kuku Eesti riik kokku," arvab ametiühinguliider. "Soomes streikisid mõni aasta tagasi maksu- ja tolliametnikud ning piirivalvurid. Inglismaal oli aastaid tagasi pritsimeestel väga pikk ja ränk streik. Need riigid peaksid alles olema."
Avalike teenistujate täielik streigikeeld näitab Taliga arvates, et riik kardab oma ametnikke. "Poliitikud või riik elab selliste keeldude kehtestamisega välja mingeid alaväärsuskomplekse, soovides samas näidata, kui tähtsad nad on," annab Taliga rahva valitud liidritele hävitava hinnangu. "Niinimetatud liberaalide mõtlemine on paraku kinni nõukasüsteemis ja turumajandust tahetakse meil millegipärast kehtestada käskimis- ja keelamismeetoditega. Olen seda juba varemgi nimetanud turubolševismiks, sest mida muud see siis on."
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=465146){kind=small}
