Tänavune talv võibki jääda ilma ajalukku üheainsa laia ja terava külmahambaga (23. jaanuar kuni 11. veebruar), kirjutab EMHI sünoptik Merike Merilain.
"Aga mine sa tea – ka mullu näis veebruari alguse sulailmades, et juba lõpp paistab, aga just neil päevil (15.-25. veebruar) saavutas mullune talv minimaalsed tulemused. Vaevalt nüüd veebruaris midagi taolist jõuab tulla, kuid märts on ju ka talvekuu. Küünlakuu ilu, mis peitub pikenevas valges ajas ja järjest intensiivsemas päikesepaistes, saime nautida vaevu päeva-paar, nüüdsest tuleb olla taas läänetsüklonite teel," lisab sünoptik.
Reedel on Läänemere kohal madalrõhulohk ja sellega tulnud lumesadu ja nõrk tuisk üle 10 m/s ulatuva lõunakaare tuulega eriti kaugele mandrile ei trügi ja õhutemperatuur püsib miinuspoolel.
Laupäeval taandub üks madalrõhulohk Läänemere lõunakaldale, teine jõuab Skandinaaviasse ning Eestisse nende sajud ei ulatu. Lääne-Eestisse jõudnud vana sajuala koos pilvkattega hõreneb. Tuul puhub ikka sisemaalt. Lõuna- ja kagutuul muutub päeva peale tugevamaks ja õhutemperatuur jääb talviselt tagasihoidlikuks.
Mitu päeva ette arvutatud esimene läänetsükloni tõsisem rünnak oli ka eile õhtustel andmetel pühapäevaks jõus. Madalrõhuala, mis ookeanilt tulekul, venib eelnevatega sarnaselt põhja-lõunasuunaliselt, ulatudes Teravmägedelt Taanini. Osatsüklon, mis tekib Stockholmi lähedal, on äge, ja meile jõuab lumesadu ja tuisk juba öösel. Päeval pöördub tuul edelasse ja sulailm levib läänest itta.
Esmaspäeval võib Fääri saarte lähedal süveneda järgmine tormitsüklon, mis kindlustab tugeva edelavoolu ka Läänemerel. Merilaini sõnul näib neid järjestikuseid sulailma toojaid tulevat pikemalt: ikka väike külm kahe tsükloni vahel, siis uus tuule tugevnemine, saju algus lume ja tuisuga, millel peagi lörts ja vihm järel.
