Kaua otsitud uue korteri plussid – hea asukoht, arukas ruumilahendus ja sobiv siseviimistlus – võivad uue omaniku silmis kiiresti väärtust kaotada, kui ühistu lonkab mõlemat jalga.
Kui olete kinnisvaraportaale kammides ja kortereid läbi käies lõpuks leidnud meelepärase elamispinna, tuleks enne tehingu vormistamist kindlasti pikemalt suhelda ka korteriühistuga. Enamasti tehakse seda vaid selleks, et üle kontrollida, kas ostetaval korteri senised omanikud pole ühistule võlgu. Kes taipab esitada õigeid küsimusi, saab aegsasti aimu asjadest, mis hiljem võivad osutuda väga oluliseks: kui hästi on korraldatud ühistu tegevus, milliste probleemidega tuleb majaelanikel silmitsi seista ja kuidas neid lahendatakse. Mida siis tingimata küsida? Soovitusi jagab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Mängureeglid selgeks
Ühistu põhikiri ja/või kodukord. Seda, milliseid kokkuleppeid need sisaldavad ning kas uutele ja vanadele liikmetele kehtivad samad mängureeglid, peaks kindlasti teadma enne korteri ostmist. Seega tasub põhikiri ja kodukord hoolikalt läbi lugeda. Nii võib selguda, et elekterküttega korteris tuleb järgmiseks kütteperioodiks taastada keskküttesüsteem või et korteri akendevahetust on võimalik tellida ainult välisfassaaditöid teinud firmast, sest vastasel juhul ei kehti enam garantii maja renoveerimistöödele.
Kas ühistul on reserve? Kindlasti tasub ka järele uurida, kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest. Läbimõeldud kogumine eeldab vähemalt hoiustamist. Ülearune pole ka teada, kuidas on majas lood võlgnikega.
Üürnike osakaal majas. Mida vähem on majas kortereid, mida asustavad üürnikud, seda vähem tuleb enamasti ette kolimisi ja muutusi ning seda rohkem on inimesi, keda huvitab näiteks maja üldilme parandamine, majaümbruse korrastamine jms ettevõtmised.
Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? Maksab uurida, kas tavapäraste teenuste kõrval sisaldab see ka üldaladelt muru niitmist ja parklast lume lükkamist või teevad ühistu liikmed neid töid ise graafiku alusel.
Kuidas kulud jaotuvad? Kulusid saab jagada näiteks korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Suure hulga üürikorterite puhul on ruutmeetrite järgi jaotus õigem, sest sagedamini vahetuvate inimeste üle arvet pidada on keeruline.
Erakorralised väljaminekud. Millised on olnud viimastel aastatel suurimad sedasorti kulutused, kui sageli neid on ette tulnud ja mis on olnud põhjuseks? Mõned erakorralised kulud on vältimatud, aga korduvad ja mahukad erakorralised väljaminekud on ohu märk hoone seisukorra või ühistu tegevuse osas.
Kas on olnud kohtuvaidlusi? Ühistu kohtuvaidlused ei ole kunagi hea märk, sest niisugused asjad toovad alati kaasa lisakulusid, mis pole seotud maja hooldamise ja haldamisega.
Majaelanike rahulolu
Milline on arendaja maine? Uuemasse majja korterit osta soovides tasub ühistust küsida arendaja andmed ja võimaluse korral vaadata nende teisi maju. Kui selgub, et neil on mujal ehituskvaliteediga probleeme, siis on enam-vähem kindel, et korteriostu vormistamise järel seisab nendega peagi silmitsi ka värske omanik.
Kas majarahvas püsib? See, kui tihti vahetuvad korteriühistu liikmed, näitab, kui sageli kortereid müüakse, ehk kas korteriomanikud on üldiselt majaga rahul või mitte.
