Ligi aasta põlvetrauma küüsis vaevlev Euroopa kaugushüppe sisemeister Ksenija Balta saab 29. veebruaril hea või halva uudise. Parimal juhul annab Soome arst Ilkka Tulikoura olümpiaettevalmistuseks rohelise tule, halvimal juhul tuleb uuesti operatsioonilauale minna.
Eelmisel reedel Baltat opereerinud doktor Tulikoura, kes on võistluskarussellile tagasi aidanud Sergei Bubka, Anna Tšitšerova, Tatjana Lebedeva ja mitmed teised ässad, ütleb otsekoheselt, et Eesti viimase kümnendi edukaima naiskergejõustiklase paranemisest saab täpsemalt rääkida pärast uuringutulemuste selgumist.
Nimelt võeti Helsingis tehtud lõikuse käigus Baltalt proov, mis näitab, kui palju on põlves surnud rakke. "Kui neid on liiga palju, tuleb teha uus operatsioon," kinnitab Tulikoura. "Proovi vastus saabub laboratooriumist kahe nädala jooksul."
Küsimusele – kas nüüd oli lõikuse tegemiseks õige aeg? – vastab Tulikoura: "Balta põlve pidanuks opereerima juba aasta aega tagasi!"
Mardna pidas nõu maailma tipparstidega
Enne Tulikourat Balta ravimisega tegelenud doktor Mihkel Mardna sõnul pakkus tema kolleeg Toomas Tein samuti operatsioonivarianti.
"Kuid juhtiva arvamusena jäi kõlama, et pole mõistlik lõigata," lausub Mardna. "Võib-olla poole aasta pärast nägemus muutuks. Paljudel juhtudel ei saa kahjuks algusest peale öelda, et nii on õige ja nii vale. Kui lõpptulemus on positiivne, siis on ravi olnud õige."
Mihkel Mardna, palun meenuta, kuidas panid paika Ksenija Balta ravi ja kellega seda arutasid?
"Ksenija põlvetrauma juhtumit ja MRT uuringu tulemusi sai konsulteeritud aprillis ja mais 2011 sporditraumatoloogia valdkonnas paljude rahvusvahelisel tipptasemel tuntud arstidega," selgitab Mardna. "Need olid John A. Bergfeld ja Marc Safran USAst, Giancarlo Puddu Itaaliast, Per Renström Rootsist, Francois Kelberine Prantsusmaalt, Patrick Yung Hong Kongist, Dimitr-Alexander Jontschew Saksamaalt. Peamiselt nende soovituste järgi sai koostatud raviplaan ja monitooring, mis seisnes regulaarses MRT kontrollis ja koormustaluvuse objektiivses hindamises."
Kas Balta juhtum on sinu senises arstipraktikas üks keerulisemaid, mis puudutab just tippsportlasi?
"Kuigi tegemist ei ole nn iga päev kliinikusse sattuva trauma juhtumiga, ei tee konkreetset haigusjuhtu keeruliseks vigastuse tüüp ja iseloom, vaid limiteeritud aeg selle ravimiseks. Vigastus tekkis ju olümpiaeelsel hooajal, mis igal juhul segaks ettevalmistust," nendib Mardna.
Ravitakse patsienti, mitte röntgenpilti
Treener Andrei Nazarov väidab, et jaanuaris LAVis toimunud laagris talus Balta põlv koormust hästi. Kuid mõni päev pärast Eestisse naasmist pöörduti abisaamiseks Soome arsti poole. Kas selline sündmuste käik üllatas sind ja oli pisut solvav, sest viitab justkui usalduse kaotusele?
"Kuldreegel on, et tuleb ravida patsienti, mitte patsiendi röntgen-ülesvõtet või MRT pilti. Kui patsiendil tekib raviplaani osas kahtlusi, oleks soovitav küsida nn "second opinion" ehk teist arvamust," arutleb Mardna. "See, et patsiendid pöörduvad teise tohtri poole teist arvamust saama, on meditsiinis igapäevane nähtus ja kuulub meditsiinipraktika juurde, ning selles pole midagi taunitavat. Ja vaevalt et leidub arsti, kes selle peale ka solvuks."
