Kohutav tõde viieaastaste kohta: nad kannavad mähkmeid, joovad koolat ega oska raamatutki avada

lugeda kuhu varsti jõuame !

Vaadake filmi "Idiocracy". See on küll huumorina tehtud, aga sellel ka tõepõhi all..

Kahjuks olen isiklikult juba ka Eestis näinud täpselt samu asju - mähet püksis nelja-aastasel, lutipudelit viiesel, Coca-Colast kõdunenud pruune hambakönte koolieelikul ja vanemaid, kelle vaba aeg möödub arvuti/teleka ees. Hea, kui lastele veel süüagi antakse.

kahju lastest

Selle probleemi puhul tuleb vaadata natuke kaugemale kui ainult nendesse kodudesse. Kuna lapsevanemad ise ei oska oma lapsi kasvatada, siis on juba neil kodus midagi vajaka jäänud.

See on meie kiire elu mõju. Näen seda sama oma lähisugulase lapsel. Mähet küll enam ei kanna, aga arvutikasvatus on tast päriselus saamatu teinud. Kõige hullem, et ei tee vahet päriselu ega arvutimängude vahel. Kõne on inglisekeelsete fraasidega läbisegi, eesti keel täiesti puudulik. Vanemad on haritud karjääriinimesed, heal järjel. Hilisõhtuni tööl, komandeeringud jne. Lapsel kõik, mida vajab. Millestki puudus pole. Puudub ainult suhtlemine elavate inimestega. Televiisor ja arvuti seda ei asenda.

Hullumeelne. Minu 3-aastane õpib lugema ja räägib mitut keelt, teab väga hästi, mis on aastaajad ja nende tunnused, värve tunneb juba väga ammust aega, oskab ise süüa ja koristab isegi laua enda järelt ja üldse koristab enda järgi. Minu lapsel on ka kõik, mida vaja - isegi ülearu. Tehnikat on meil ka, alustades ipadist lõpetadest muusikakeskustega. Kuid need ei huvita mu last. Tehnika ei asenda mitte ühtegi päris mängu ja meil toimub omavahel pidev suhtlus. Ma ei kujuta ettegi, et ma ei suhtle oma lapsega ja laseksin televiisoril või arvutimängudel oma last kasvatada. Kuid mis minu arust kõige kohutavam, et laste hambad on selles vanuses juba niivõrd rikutud. Kuidas võib üks vanem lasta sellisel asjal juhtuda? Mul on kahju, kui lastest ei hoolita ja aeg koos oma lastega "makstakse kinni." Teisisõnu raha eest/abil üritatakse lapsi kasvatada, mitte oma jõupingutustega. Ma tean mitmeid peresid kes elavad peost suhu, aga lapsed on väga viisakad, haritud ja eeskujulikud.

Ka meil on juba jõutud nii kaugele, et kahe kolme aastased potil ei oska käia. Kui kunagi ühes foorumis, kus kolmeaastase lapse ema uuris kuidas last potile saada, kirjutasin mina, et hakkasin harjutama kõiki oma nelja last juba viie- kuue kuuselt potile ja aastasena enam mähkmeid ei kasutanud. Selle peale sattusid noored emmed raevu ja süüdistasid mind ebainimlikkuses ja laste piinamises. Lapsed pidid ise tunnetama kuna potil käia tahavad hakata. Ei olevat kolme- ja nelja-aastasenagi midagi imelikku kui potile ei taha.

Tänu lastekaitse jõupingutustele ootab ka meie ühiskonda kõige hiljemalt 10 aasta pärast sama saatus. Kõige kurvem on, et lastekaitse fanaatikud ei saagi tõesti aru kuidas nad sellises arengus osalised on kuid kui ühiskonnas on tekitatud suhtumine kus lapsed on pühad olevused keda tohib vaid teenindada ja kummardada on tulem just selline. See õhkkond on ka taolise kurva arengu põhjus. Olen õpetajatööd teinud ning suhtumine nagu kirjeldatud sülitava lapse vanematega hiilib juba täiesti reaalselt ka meie koolidesse.

Kindlasti on lapse arenguks vaja eeskuju. Kõndima õpib ta sellepärast, et NÄEB inimesi kõndimas. Teada on ju juhus, kus väiksed lapsed koos koertega elasid ja ka koerte moodi käitusid. Noa ja kahvliga õpib laps sööma siis, kui kui peres on see tavaks. Tavaliselt lapsed ei näe, mida me tualetis teeme ja sellepärast ei maksa oodata, et see tarkus ja tahtmine neile pähe kargab. Last on vaja harjutada, päevast päeva korrata tegevusi jne. kui laps saab jälgida vanemate toimetusi ja neid ka kaasa teha, siis omandab ta nii teadmised kui oskused. Kahju, aga ka meil kasvab rumalate inimeste osakaal kohutava kiirusega ja need rumalad ei ole mitte ainult lapsed, vaid ka nende vanemad.

100% puhtalt vanemate laskus ! Kurat, see riik läheb niimooi hukka, kui poisid näevad välja nagu plikad, käituvad nagu plikad...mähkmetest saavad välja põhikooliks !
Laps võttis jala alla 1,5 aastaselt, aastaselt käis potil ja suhtles 2 aastaselt.
Kõik on ainult vanemate töö ja tegelemine lapsega. See riik läheb veel rohkem hukka niimooi. Kurat, ma oskasin 4aastaselt ilma abivanditeta ujuda, 10 aastaselt ujusin 2x järjest üle Pärnu jõe 2x 300....loomulikult oli vanem kõrval.

nii see on: hommikul ärgates telekas käima, arvuti tööle, lapsele teisest arvutis multikad, kisavad-kriiskavad mänguasjad, millede käsitsemiseks on ei ole muud vaja kui mingile nupile vajutada-- no kuidas õpib laps sellises müras rääkima? Iga masin kisendab ise keeles. No ja kellelon aega (ema aeg kulub arvutis suheldes.surfates) last potile panna, kord-paar päevas pampersit vahetad ju lihtsam. Söögilauas kombed olematud, laps sööb kätega-ta õppivat toidu struktuuri tundma:)

Ja vanasti oli kuueaastaselt lugemine kirjutamine selge ja veel ilusti.
Aga tänapäeva lapsed kirjutavad kohutavalt ja isegi üks poiss kes läheb järgmine aasta kooli, ei oska niiöelda "kannikat" pühkidagi!
Noobikari ikka!

Ellu jäävad mitte targemad ja tugevamad, vaid kohanemisvõimelisemad.
Oxfordis aga tudeng peab päevas korra riietuma õhtuülikonda ja iga päev täitma mingi minimaalse tegemiste kogumi .
Reziim, eelnevaid põlvkondi edukusele viinud harjumuste kinnitamine.
Massiinimesest aga peab tulema hästi kontrollitav täiendus robotile.
Protsendimaksaja pangale.
Kogu vaba aeg täidetakse Facebookiga ja teleriga.

asi algab valitsusest

hea et meil kõik teisiti on... neljane loeb vabalt nii trüki kui kirjatähti, kirjutab, häälib, teab kella... mähet polnud juba pooleteise aastaselt vaja ja loodan vaid et teisega läheb sama sujuvalt!

Aga meil kirutakse ju neid vanemaid, kes oma lastega tegelevad, neid õpetavad ning treeningutesse viivad. Ja mis kõige hullem, kui sa viid koolikatsetele oma tubli ja hästi arenenud lapse, siis oled sa üks kõige kohutavam lapsevanem, kes on oma last "drillinud", samal ajal kui mõni teine lapsevanem lasi arvutimängudel oma last kasvatada.

Suurbitannia laste kohta olen ka varem sarnaseid lugusid kuulnud ja seda ka oma tuttavate käest. Vanemad enam ei kasvata oma lapsi ja ei õpeta neile ka kõige lihtsamaid asju. Lapsed kasvavadki üles nagu hüljatud koerakutsikad.

Tolerastia ruulib - kui julged lapsele märkuse teha sülitamise peale siis kaevatakse kohtusse jne...

Arvetsage sellega, et UKs ja paljudes teistes "arenenud" riikides nagu nt Belgia, Holland, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia on makstud vanemapuhkus 3 - 4 kuud! Peale seda saadetakse meie mõistes alles imikud sõime, sealt edasi 2,5 aastaselt nn eelkooli jne. Kui lapsi lükatakse praktiliselt sünnist alates ühest institutsioonist teise ja vanematega kontakt praktiliselt puudub (hommikul ja õhtul paar tundi ehk?) ning nende vanemad pole ka kunagi midagi muud kogenud, siis mille üle imestdada? Eesti vanemad võivad olla üliõnnelikud, et saavad lapsega kodus olla 18 kuud (sissetulekut kaotamata) ja selle aja jooksul lapsi õpetada potil käima jms. Nii et, kui järgmine kord taas ülemakstud "reformi-emmesid" hakatakse kiruma, siis üritage näha suuremat pilti.

kui välja arvata mõned erandid, on Eestis pilt hoopis vastupidine. Üldiselt käib emmede vahel pigem võistlus, kelle laps saab varem potile (kusjuures siin on abiks ka suhteline vaesus - pole lihtsalt raha, et mähkmeid osta).
Toidu osas pingutatakse pigem rohkem kui vähem ja siin ehk kõige rohkem arenguruumi.
Lapse arendamine tahetakse küll pidevalt lasteaia kaela lükata, kuid siiski olen näinud pigem pisut ehk ülearendatud lapsi.
Ma ei arva, et Inglismaa olukord meid väga ähvardaks. Tervet talupojamõistust on siin ikka hulka rohkem.

ka, et niipea meil lapsed selliseks ei muutu. Vastupidi, meie lastelt nõutakse kooli minnes juba täielikku lugemise ja kirjutamise oskust. Heaoluühiskonnaks muutudes võib muidugi mittemidagitegemine vägagi mõnusaks kujuneda, kui toetusi sajab uksest ja aknast ja ise ei pea lillegi liigutama. meid selline heaolu veel niipea ei ähvarda.

ei tea küll , et ainult 3 kuud oleks, endal on mitu sealt riigist pärit tuttavat ning samuti aasta oma võsukestega kodus veetnud. see selleks...
aga jah,mind ajab ahastusse tuttavate hord (võib selleks vist lausa nimetada jah) , kelle sel aastal kooli minevad lapsed ei oska lugeda, kirjutada , heal juhul oskavad ilma suuremate vigadeta 10ni lugeda.
poiste puhul on tüüpiline see, et nende "mängud" piirduvad koka koolast innustatuna yhest toast teise joostes ning plahvatus ning tulistamise hääli imiteerides. tüdrukud seevastu siiski vähemalt joonistavad ja tahavad laulda jne. ehkki ma usun on ka tüdrukud ju TV ette võimalus korral naelutatud , kuid nende "saated" on ju pigem sisustatud nn. iluga , kus Barbie on kunstnik või lauldakse pidevalt jne....
Aga tean ka seda et kasvõi neid samu tüdrukuid hoiti mähkmetes kuni 3a. saamiseni , kõige lamedam põhjus mida kuulnud olen : ei ole aega õiget lapse potti minna otsima poest!!!
No kus see õiglus on laste suhtes ??
Tegelege oma lastega , mängige ning avastage maailma, kui muidu aega ei ole , leidke kasvõi nädalas üks päev kus olete ülenisti oma lapse päralt , käite temaga koos väljas : mänguplatsil, talvel lumememme ehitamas, kevadel luiki / parte toitmas.
See ju ongi põhjus miks Teil laps on ! Ta on väike Sina ning kõige rohkem vajab lapsevanemat mitte Tv-d , mängukonsoole või arvuteid !

igapäevastele kogemustele tuginedes arvan, muidugi tuleb see kõik ka meile -juba praegu on tavaline, et 3. klassi laps ei oska kääre ulatada, sõlme teha, niiti nõela järgi panna, mööda joont lõigata, joonele kirjutada, liitsõnu lugeda jne.
Me liigume keskpärasuse ja sealt juba allapoole suunas....

Olen aastaid tegelenud ka I klassi tulevate õpilastega ja kõikidele rahustuseks võin öelda, et meil ei ole asi nii hull.Küll olen aga märganud, et eelpoolnimetatud artiklis mainitud hädad hiilivad tasapisi ka meile. Eneseteenindusega saavad meie lapsed kõik hakkama, pisikese lisaabiga saavad kõik hakkama ka õppeülesannete täitmisega, aga käitumisprobleemid ja suhtlemisprobleemid on olemas. Hommikuti on lapsed väsinud, sest pole välja maganud, tullakse söömata kooli mitte sellepärast, et pole midagi süüa, vaid sellepärast et ei jõuta. Ja väike inimene on siis tujutu, pahane, ärritunud. Kodudes ei teata enam, mis kasu on kindlast režiimist kooliõpilasele, mis kasu on väljas mängimisest lapse tervisele ja lihtsast koosolemisest oma vanematega. Ja kaks mõtlemapanevat lauset ütles mulle mu 9-aastane lapselaps. 1) SA EI SAA ARU, MAAILM ON MUUTUNUD JA LAPSED KA.
2) LAPSEL ON ALATI ÕIGUS.
Jah , maailm on tõesti muutunud suunas, et lapsele antakse alati õigus ja täiskasvanu on muutunud teenriks ja lapse soovide täitjaks. Et vanem hingata saaks, lükataksegi laps teleri või arvuti ette, aga tulevik on artiklis kirjas ja saabub see siis, kui praegustest lastest omakorda lapsevanemad saavad.Me oleme teel sinna, kus kogu elu peab olema meelelahutus, riik peab meile kõik kandikul kätte andma , aga lapse kasvatamine on raske ja järjekindel töö, mida praegused lapsed enam teha ei viitsi. Kurb.

to: Liisbeth
Raagib su 3 aastane jah mitut keelt, 3 aastane ei tea midagi lause ehitusestki ( alused jne)ja kaanetest eesti keeles raakimata mitmes keeles.
Nii tobe kui lapsevanemad ule kiidavad oma lapsi nagu jube raketi teadlane oleks ta laps.

sest tulevane Uus Maailmakord vajab lolle , neid on lihtsam ohjes hoida
aga kas loll loob? ja kus ta tarbimiseks raha saab? ja kas ta suudab lollide ühiskonda kaitsta?
kuna nendele probleemidele pole vastust siis järelikult on vaid kaks võimalust : kas need NWO loojad on ise parajad totakad või on tänu nende NWO korraldajate okultismiharrastusele pääsenud saatan ise lahti ja tegutseb iseseisvalt
Maailm ei ole nii lihtne nagu meile koolis on pähe taotud

Ärge tehke nägu, nagu see meid ei puudutagi. Praeguses, rikas, ilus, tähtis olemise ajas on aina rohkem levimas arvamus, et arvuti asendab vanemaid ja kasvatamine on lasteaia ja kooli kohustus. See, mida siin artikkel kajastab on kahjuks meie lähitulevik. Meie puhul on veel teinegi õudust tekitav probleem, see on välismaal töötavad vanemad ja nende üksi jäetud lapsed. Nendegi puhul loetakse oma vanemakohustused täidetuks kui järjekordsel kodukülastusel tuuakse uusimad trendilelud kaasa ja siis kui need pidulikult üle antud, minnakse ise kohe sõpru tuttavaid mööda pidu panema, sest nädal, mis kodus olekuks antud ei ole ju laste peale kulutamiseks, peab ju käima kõigile seletamas kui vinget palka teenitakse. Kahjuks jah, see maailm hukkub nn. looduse krooni läbi ja Eesti riik nagu ikka, kõigist ees või vähemalt esimeste seas.

Väga hea artikkel. Kuid Eestis on olemas ju lasteaiad, kus lastega tegeletakse, õpetatakse lugema jne.

Kui mu poeg oli viie aastene, ostsin koju arvuti (internet koos igasuguste mängudega tuli koju). Poeg sattus sellest nii suurde vaimustusse, et järgmine päev põgenes poeg lsteaiast koos sõbraga koju, et sõbrale uut imet tutvustada. Õnneks oli poja isa kodus ja viis lapsed lasteaeda tagasi.