"Mõnel inimesel on ilmselt fooliumkatted mütsi all ja nad söövad seemneid. Mida mul kommenteerida, kui kellelgi on luulud!" kärgatab Kalle Kulbok väliselt rahu säilitades.
Kulbok on mees, kes Tartu Tähetorni 1988. aastal Eesti lipu heiskas ja seda hiljem kaitses.
"Tuleb austada Tartus Tartu kombeid. Ma ei tea tausta, kes sellele lollile ideele tuli," kahetseb Kulbok. "Kui sellisel kombel asju tehakse, siis ma hoian küll sellest hästi kaugele ja soovitan ka teistel seda teha."
Tartu endine linnapea Ants Veetõusme on sama meelt. "Kuna lipp on seal pidevalt üleval, siis ma erilist mõtet ei näe selle langetamiseks eelmisel õhtul, et siis järgmisel hommikul jälle heisata." Et lipp kogu aeg tornis peab olema, on Veetõusme sõnul linna volikogu otsus ja selle langetamise peaks samuti otsustama volikogu.
Kuigi vabariigi aastapäeva pidustusi korraldav välisministeerium kiidab, et Toomemäele lipuheiskamisele koguneb kindlasti hulk tartlasi, kardab Veetõusme, et suurt massi kokku ei tule. "Tavaliselt tartlased hommikul päikesetõusul heiskavad oma kodulipu ja siis tulevad Tähetorni juurde. Ma kardan, et kui teha see veel varasemal hommikutunnil, siis on rahvast veel vähem. Tulevad need, kes on kohustatud tulema: meeskoor ja ametnikud."
Tartu tseremooniale on vastu ka riigikogu esimees Ene Ergma, kes plaanist kuuldes presidendile kirjutas: "Lugesin hämmastusega, et Eesti Vabariigi 94. aastapäeva erilise pidulikkuse rõhutamiseks peab Tartu uuenduste altarile ohvri tooma ja lipu 23. veebruaril langetama, et heisata see siis 24. veebruaril erakordselt pea samaaegselt Pikal Hermanni torni heisatava lipuga. Tunnistan, ma ei näe niisugusele vana kombestiku muutmisele mingit mõistlikku põhjendust."
Välisministeerium selgitab, et kuna Tartu linn on vabariigi aastapäeva tähistamise põhikoht, siis otsustati ka lipuheiskamise tseremoonia korraldada peale Tallinna veel Tartu Tähetornis. Tartus tõuseb päike kell 7.24 ja siis heisataksegi lipp. Tallinnas tõuseb päike 7.35 ja riigilipp heisatakse Tallinnas Toompeal täpselt sel kellaajal.
Tänavu tulevad kõik vabariigi aastapäeva tähistamisega seotud olulisemad sündmused Tartus. Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärgi jalamile pannakse pärjad ja tavakohane vabariigi aastapäeva jumalateenistus peetakse sealses Jaani kirikus. Ka kaitsejõudude paraad korraldatakse Tartus, samuti iseseisvuspäeva pidulik kontsert ja presidendi vastuvõtt.
