On üsna pretsedenditu, kui riigi tähtsuselt teine inimene kritiseerib avalikult presidendi tegevust traditsioonide lõhkumisel. Presidendi soov heisata päikesetõusul Tartu Tähetornis Eesti lipp jätab tartlased ilma nende traditsioonist tervitada lippu 24.veebruari hommikul kell 10. Ning päikesetõusul heiskamiseks peab lipu eelnevalt erakorraliselt langetama, sest seni on lipp lehvinud seal ööpäev läbi.
Asja üks pool on see, et tartlased ei julgenud presidendi tahtmisele vastu hakata. Kuid olulisem on, et presidendi soov tähendab heade mõtete linna kodanikele nende senistest traditsioonidest loobumist. See Toomas Hendrik Ilvese samm sarnaneb Andrus Ansipi stiiliga, kus otsused langetatakse enne, kui osapooltega aru on peetud, ning neid ei vaevuta eriti ka põhjendama. President ei tunnista oma vastuses Ergmale, et on sundinud tartlasi aastakümneid kestnud traditsiooni lõhkuma, vaid esineb hoopis lipuheiskamistseremoonia armulise võimaldajana. Kaasamise hea tava järgi võinuks president tartlastelt (ja me ei pea silmas mitte linnavalitsust, vaid kõiki ühisliikumisi, kes Tartu liputraditsiooni au sees on hoidnud) nõu küsida ja nende arvamust kuulda võtta. Sest mis saaks olla väärikam ja tartlaste suhtes lugupidavam, kui president tuleks koos linlastega kodumaa sünnipäeval Toomemäele meie lippu austama kell 10, nagu seda on tehtud 1989. aastast alates? Loomulikult, lahke peremees kannatab viisakalt ära mõnegi suurtsugu külalise kapriisi, kuid ka viisakas külaline ei sunni võõrustajaid peretraditsioone hülgama. Oleme kaugel mõttest, et lipuheiskamise ja kaitseväe paraadi Tartusse kolimise põhjuseks on presidendi ja tema külaliste mugavus - on ju tülikas kahe ürituse vahel Tallinnast Tartusse sõita, las kolib ka paraad Tartusse!
Ent kõigest kolm aastat tagasi deklareerisid presidendi kantselei, välisministeerium, kaitsejõudude peastaap ja kaitseministeerium, et paraadi koht on edaspidi Tallinnas. Mis sundis siis seda lubadust murdma ja kelle käest selleks initsiatiiv tuli?
