Võrreldes levinumate toidukaupade hinnatõusu viimase kuue aasta jooksul keskmise palga kasvuga, selgus, et hinnad kerkivad keskeltläbi kolm korda kiiremini kui palk.
Võtsime konjunktuuriinstituudi igakuisest "Hinnainfo teatmikust" alates 2007. aastast mõnede tavalisemate toidukaupade hinnad iga aasta jaanuarikuu kohta. Kuna käesoleva aasta hinnainfo pole veel saadaval, siis on viimased andmed 2011.aasta detsembri kohta.
Suurima hinnatõusu on läbi teinud või ja juust
Hinnatõus ulatub üldjuhul 25–40 protsendini. Suurima, üle 40protsendilise hinnatõusu on läbi teinud või. Peaaegu kolmandiku on kallinenud ka juust. Vastukaaluks on köögiviljade hinnad aastatega samaks jäänud või isegi alanenud: näiteks kilo kartuleid saab praegu odavamalt kätte kui kuus aastat tagasi. Ka suhkru hind püsis aastaid stabiilsena, kuni mullu tegi äkilise hüppe.
Kõrvalolevat tabelit vaadates torkab silma, et mõned hinnad – näiteks juust ja hakkliha – olid kõrged juba 2009. aastal, siis langesid ja tõusid uuesti alles eelmisel aastal. Võib-olla sundis masu tootjaid oma kasumiootusi korrigeerima?
Kahjuks ei ole meie keskmine palk hindadega sammu pidanud. Kui 2007. aastal oli meie keskmine netopalk 578 eurot, siis eelmise aasta III kvartalis oli see 639 eurot. Seega oli palk suurenenud vaid 61 eurot ehk 9,5%.
Kui mõned erandid, nagu näiteks suhkur, välja arvata, siis on hinnad vaikselt, aga stabiilselt kerkinud. Kuigi hinnatõusu kiputakse euro süüks ajama, on see olnud siiski pigem pidav protsess.
Kaks aastat tagasi oli leib kõige odavam
Kuigi hinnatõus on olnud ka tegelikult märkimisväärne, tajuvad inimesed seda tõenäoliselt veelgi suuremana.
"Kui keskmise hinnatõusu arvutamisel võetakse arvesse kõikide tarbitud kaupade ja teenuste ostukorvi, siis inimesed märkavad eelkõige hinnatõusu," ütleb masuajal Swedbanki eraisiku rahaasjade teabekeskust juhatanud Piret Suitsu. Kui mõni igapäevane kaup, näiteks piim, on märgatavalt kallinenud, võib see ajendada tajuma hindade tõusu suuremana, kui see tegelikult on. "See tähendab, et piima hinnatõus kantakse üle ka muudele toodetele ja teenustele ning tekib tunne, et elu on muutunud märkimisväärselt kallimaks. Kui peamiste ostude hinnatase püsib stabiilsena või isegi langeb, võivad teiste kaupade hinnamuutused saada vähem tähelepanu," selgitab Suitsu.
Üks stabiilsema hinnaga toode tabelis on leib. Leiburi tegevjuhi Asso Lankotsa väitel on leiva hind aastate jooksul kõikunud küll, kuigi konjunktuuriinstituudi andmed seda ei kinnita. "Hindu mõjutavad tooraine hinnad, energiahinnad ja konkurents," märgib Lankots. Leivatehase juhil on oma tabelid, mis väidavad, et leiva hind on praegu sama, mis 2008.aasta talvel, aga madalam, kui näiteks sama 2008. aasta suvel. Kõige odavam oli leib aga 2010. aasta algul, seda nii konjunktuuriinstituudi kui ka Leiburi andmete kohaselt.
"Tootja, töötleja ja tarbija vahepeale jääb veel jaekaubandus, mis mõjutab lõpphinda tublisti," ütleb Lankots.
