Andrus Ansip võttis viis päeva pärast oma reljeefset ACTA-teemalist sõnavõttu vaevaks kahetseda. Kahetsuses, mis näib avalikkussuhete klaarijate õpikust maha kirjutatud, kahetseb ta, et tema reljeefsest esinemisest riigikogu liikme küsimusele vastates on sõnu kontekstist välja rebitud.
Peame oma kohuseks vabandada peaministri ja lugejate ees, kui meile on sellest avaldusest jäänud ekslik mulje, nagu aimuks kahetsuse taga esimest korda peaministri mure oma tuleviku pärast ja soov tekkinud jamast kähku lahti saada.
Vabandame kõigi oma lugejate ja mittelugejate ees sellegi pärast, et andsime peaministrile võimaluse ühest
online-uudisest üksikuid lauseid kontekstist välja rebida ning sel teel naeruvääristada kõiki avalikkuse esindajaid, sealhulgas ka riigikogu liikmeid, ettevõtjaid ja IT-spetsialiste, keda vastuolulise kaubandusleppe ACTA sõlmimise fakt, sisu ja avalik arutelu, õigemini selle arutelu puudumine, ükskõikseks ei jäta. Sest diskussioon leppe üle oleks pidanud algama varem ja teisiti.
Kui kolmapäeval soovitati ACTAs kahtlejail kanda mütsi all fooliumi ja ravida end mullivannis, siis moka otsast kahetsus tuli pärast seda, kui tinam ütsikese tõmbasid pähe pealtnäha normaalsed ja austust väärivad arvamusliidrid, kui teerullitaktikat oli avalikult kritiseerinud president ning kui peaministri enda parteikaaslasedki astusid lepingu vastu laupäevasel meeleavaldusel ja tuletasid peaministrile esmaspäevastes lehtedes meelde valitsuse poolt äsja vastu võetud kaasamise head tava.
Kas peaministri rabelemine on pelk märk peataolekust või araabia kevade tüüpi fooliumrevolutsiooni esimene aimdus? Või lihtsalt teerullijate taktikaline käik avalikkuse rahustamiseks, mis võimaldaks kurikuulsat lepingut kuluaaride varjus edasi menetleda?
Vähemalt on Ansip saanud õppetunni, et järjepidev avalikkuse eiramine ning oluliste otsuste langetamine ilma neid asjaosalistega arutamata hakkab andma tagasilööke.
