Pole kahjuks midagi teha, aga kui nüüd oravad ja kampsunid ning äraostmatud hakkavad korduvate rumalate vastuste pärast Ansipit kohalt kangutama, jääb väike süü selles asjas ka minu kaela.
Langes ju peaminister Andrus eelmise kolmapäeva infotunnis just minu küsimusele vastates, et kuhu me ACTAga kiirustame, hüsteeriasse, aga võib-olla hoopis psühhomotoorsesse rahutusse. "Härra Heimar Lenk, teie olete ikka väga valesti asjast aru saanud," alustas ta ning ladus siis välja kogu oma rikkaliku arsenali fooliummütside, mullivannide ja minusuguste seemnesööjate kohta.
Tinamütsid pähe!
Valitsusjuhi värvikas, üleolev ja lõpuks ka veel ülbe kõnepruuk leidis möödunud nädalal rohelise tee nii meie kodukootud kui ka vähemalt näilist tasakaalu otsivasse välismaa meediasse, kus niisama igat nalja üles ei riputata. Kuid seekord ületas eestlaste valitsusjuht oma loominguga rahvusvahelise uudiskünnise hoobilt.
Te mõelge vaid, need, kes on ACTA poolt, kuuluvad tema meelest seemnesööjatest uimaspeade hulka, kelle peanupp tuleks tinapaberist varjestusega teistest isoleerida ja siis mullivanni pista. Nüüd on selgunud, et taolisi haigevõitu mõtlemisega ja tihti patsiga olevusi tuli Eestis tänavaile nii umbes mõni tuhat ja Euroopas oma paarsada tuhat.
Minule see lugu meeldib. Kui siiani oli jäetud valitsuskoalitsiooni ülbe üleoleku talumine vaid opositsioonierakondade rusuvaks kandamiks, siis nüüd andsid esimest korda endale selle koorma raskusest aru ka laiemad rahvamassid. Ja mitte ainult riiakad pensionärid ega kibestunud töötud, nagu Toompea saalis nende pihta aeg-ajalt nooli pillutud, vaid ühiskonna kõige eesrindlikumaks osaks peetav arvutirahvaseltskond. Oli see ju e-maailma esindus, kes tuli seekord Tallinnas ning Tartus interneti õigust ja enese suhtes austamist nõudma. Nüüd on ka oravate valijad arusaamisele jõudmas, et Eesti juhid peavad juba ammu lihtinimeste arvamust mikski.
Hirmuga tajud, et Stenbocki maja kaldub farsina kordama prantslaste klassikat, lootes rahva heintega söönuks saada. Prantsuse suurest revolutsioonist lahutab meid üle 200 aasta, kuid võimu suhtumine riiki ja selle rahvasse on meil täna hirmsasti prantsusepärane. "Riik – see olen mina" – Louis XIV.
Mulle tundub, et nüüd on ka Eestis tekkinud tõeline ja enneolematu protestiliikumine. Kui nii üksmeelsed suudetakse olla ACTA asjus, siis võib loota ja valitsusel tasub karta, et sama ühtseks saadakse varsti ka sotsiaalsete probleemide lahendamise suhtes. Müüt eestlaste eraldihoidmise kombest ja vaid köögis elu kitsaskohtade kirumise kirest hakkab lagunema. Kui häda käes, võivad nad kõvasti kokku hoida. Tänaval käisid juba üliõpilased, lubavad tulla õpetajad, raudteelaste ametiühingud plaanib vastuhakku. Eks ole ühte-teist ka ajaloost eeskujuks võtta. Pühajärve ja Pühajõe ning Mahtra sõda, Jüriöö ülestõus ja laulev revolutsioon. Nüüd paistab, et ka ACTA vastane protsessioon Facebookis ja Twitteris ning demonstratsioonid Tallinna ning Tartu tänavail rajavad endale ka teed ajalukku.
Internet ruulib
Silmapiirile on kerkimas lootus sotsiaalmeedia võimekusest eestlased lõplikult ühendada. Ja mitte ainult omavahel, vaid liita nad ka rahvusvahelise, suure ja oma peaga mõtlejate seltskonnaga. Ehk näeme juba lähitulevikus võimsaid protestiliikumisi hirmsate hinnatõusude ja riigis leviva korruptsiooni vastu. Võib-olla juba õige pea hakkavad emad-isad sotsiaalmeedias kutsuma rahvast Toompeale demonstreerima viletsa 19eurose lapsetoetuse- ja maakoolide kinnipaneku vastu. Üha kiiremini levib internetiusk ka vanema põlvkonna hulgas ja pole võimatu, et meie silmad näevad veel pöördumisi 370 000 pensionärile üleskutsega valida parlamenti vaid neid erakondi, kes kohustuvad pensione tõstma mitte närune neli protsenti, nagu sel aastal, vaid ikka elukalliduse tõusu ja elatustaseme languse järgi. Algul internetis ja siis tänaval.
Oleks ma teadnud, et ACTA nii tõsiseid tuure üles võtab ja noorte massid tänavale toob, poleks ma ehk peaministrit infotunnis oma rumala küsimusega torkima hakanudki. Oleksin võinud vaikselt istuda. Mis siis nüüd minust saab, kui Andrus maha võetakse? Kellega ma siis saalis pingpongi mängima hakkan? Kellega saaks lõbusat sõnasõda edasi pidada? Uut nii värvikat meest kui praegune valitsusjuht oravatel ju välja panna pole.
