ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt väljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata.
Kui me Eesti Interneti Kogukonnaga (EIK) 2011. aasta novembris enda jaoks esimesed ACTA-teemalised küsimused tõstatasime, siis need olid eelkõige tehnilist laadi.
Meie MTÜ koosneb suuresti IT-taustaga inimestest, kelle arvates internet ja muu tänapäeva digitaalne olme on nii oluline asi, et selle käekäigul ja korraldamisel tuleb eraldi silm peal hoida.
Seetõttu huvitas meid, kas ACTA jõustumisel jääb meile endiselt õigus teha varukoopiaid digitaalsete kaitsemehhanismidega andmekandjatest või kas see võib kuidagi mõjutada meie kohalike IT-projektide tulevikku jms.
Ikkagi kahjulik mõju?
Kuna me Eesti riigiasutustest selle kohta infot ei saanud, siis pidime pöörduma välismaiste allikate poole. Kujundasime oma arvamuse ACTA kohta rahvusvaheliste digiõigustega tegelevate organisatsioonide (nagu FFII, EDRI jt) analüüside põhjal ja jõudsime järeldusele, et see leping võib mõjutada meie igapäevast tegevust nii digikeskkonnas kui ka väljaspool seda.
Juriidiliste üksikasjadega tutvustas meid täpsemalt advokaat Karmen Turk, kes ütles, et me oleme asjast adekvaatselt aru saanud. Sama kinnitasid vastused meie pöördumistele Eesti saadikute poole Euroopa Parlamendis, kes on sealsete ACTA-aruteludega juba pikemat aega kursis.
Seetõttu olime üllatunud ja nõutud, kui justiitsministeerium meile lakooniliselt teatas, et ACTA vastuvõtmine ei muuda Eestis midagi ja meie tõstatatud küsimusi pole mõtet arutada, sest meie allikad ei tõlgenda seda eesmärgipäraselt.
Me anname endale suurepäraselt aru, et ACTA on rahvusvaheline leping, mille mõju Eesti seadustele on vahetu. Saame ka aru, et selle tõlgendamise juriidilisi üksikasju on erihariduseta inimestel raske adekvaatselt hinnata.
Võimalik, et valitsusel on õigus, kui ta ütleb, et ACTA ei muuda Eestis mitte midagi. Vähemalt mitte kohe või siis praeguse valitsuse ametiaja jooksul.
Aga me ei saa aru sellest, kuidas on võimalik seda meile väita adekvaatsete uuringuteta ja vaevumata isegi vastama sisuliselt argumentidele, mida on toonud ACTA vajalikkuses kahtlejad. Suur osa ACTA-teemalistest vaidlustest käib ekspertide vahel ja tavainimene saab debatist aru lihtsustatult. Tuleb usaldada eksperte.
Ent kui riigipoolsed eksperdid ei vaevu läbi viima ACTA mõjude analüüsi, siis jääb meil üle usaldada ainult neid rahvusvaheliste digiõiguste organisatsioonide eksperte, kelle analüüsid on meile kättesaadavad. Ja need kinnitavad, et ACTA võib olla kahjulik.
Ohtlik ebamäärasus
Kuna ekspertide hinnangul on ACTA väga ebamääraselt sõnastatud, siis on raske hinnata, millised väljatoodud ohtudest on reaalsed, millised mitte.
Usume, et valitsus ja ministeeriumid tahavad põhimõtteliselt siiski head ja nad pole ehk tõesti kirjutanud käesoleva aasta töö-plaani ühtegi ümberkorraldust, mida tuleks ACTA tõttu ellu viima hakata.
Samas ei ole me enam nii kindlad selles, et meid ei oota ACTA tõttu tulevikus ees muudatused, mida ministeeriumid ei oska praegu ette näha. Aga meil on alust arvata, et seda ei osata teha seetõttu, et pole tehtud ACTA mõjude analüüsi.
Valitsus on püüdnud võimalikke ACTAga seotud ohte juhuslike meediakatkete põhjal karikeerida, justkui arvaks ACTA vastased, et see leping sunnib meid keerama kinni interneti ja suretama välja põllumajanduse jne.
Me pole kunagi midagi sellist arvanud. Me refereerime meie valduses olevate ekspertide analüüse ja püüame need enda jaoks mõistetavaks teha. Me oleme mureliku tavakodaniku rollis, kes püüab aru saada, mida riik püüab meiega seoses otsustada. Pole ime, et meie mure on võtnud enda omaks ka paljud teised, kes on sellest meedia vahendusel kuulnud.
Loomulikult ei pruugi nende arusaam probleemist langeda kokku meie omaga, aga selle vastu ei saa me midagi parata. Küll saaks seda teha valitsus ja ministeeriumid, kui nad avaldaks avalikkust rahuldavat informatsiooni ega tegeleks debati suretamisega.
On muutunud justkui käibetõeks, et Eesti Interneti Kogukond on kangekaelselt ACTA vastu ja kutsub inimesi selle lepingu vastu meelt avaldama. Tegelikult see nii pole.
Esiteks, meie organisatsioon üldse ei plaaninudki meeleavaldusi, pigem oleks me tahtnud neid vältida. Need on algatatud väljastpoolt meie MTÜd, kuid me oleme võtnud enda vastutada selle, et need sujuksid rahumeelselt ja võimalikult konstruktiivselt.
Teiseks, me ei saa olla ACTA poolt ega vastu, kui me ei tea, mis see ikkagi täpselt on või kuidas see meid mõjutab. Palun, selgitage seda meile!
Autor on Tartu Ülikooli filosoofia doktorant, vabatarkvara arendaja ja filosoofiaõpetaja
