Nagu minu ema ütleb, pole suur venna mul mingi pühak. Suvel näeb neid tema plikasid vähem, talvel rohkem. Kuhu mujale suure külmaga kui meile koju tuuakse nad. Viimane plix oli muidu päris armas, aga nägi välja nagu saabastega kass. Tema kandis üle põlve kannustega saapaid ja pepuni kampsunit, pükse või seelikut seljas polnud. Isa turtsus ja hoidis naeru tagasi. Mis seal naerda, see on nii tavaline, kõik plikad käivad selliselt riides.
Õudselt naljakas oli see, et venna pruut, kui vannituppa läks, istus seal väga pikalt. Vahepeal läks teistel täitsa meelest ära, et meil on külaline majas. Vend unustas ka pühapäeval ära, istus ilma plikata juba autosse. Isa siis hõikas trepi pealt, et kellele sa kassi jätad. Jälle nalja nabani, sest saabastega kass sai selle peale väga vihaseks. Isegi natuke nuttis, vend siis tegi talle musi.
Minul on kaks sõpra, plikadega mina tegemist ei tee. Nendega on nagunii ainult üks jama, peale selle on nad vastikud kitujad. Ergo
Stella: Täiesti normaalne, kui ühel poisil on sõbrad ja suure venna sõbratarid tekitavad temas arvamust, et plikadega ongi pidevalt vaid jama. Tegelikult võib juhtuda ka vastupidi, et teiste poistega on vahel jama ja tüdrukutega võib sõber olla. Kindlasti pole ka venna pruudil esimest-teist korda teie juures sugugi kerge olla, ehk sellepärast kulubki tal vannitoas nii kaua aega. Nii nelja-viie aasta pärast mõistad ehk ka sina «saabastega kasside» hingeelu natuke paremini. Sinu kiri tegi päeva heaks, aitäh selle eest!
