Norra massimõrvar Anders Behring Breivik on viimastel päevadel saanud kogu maailmas rohket meediakajastust. Mees on sellega väga rahul, teatas tema advokaat Tord Jordet.
Anders Behring Breivik lubas end esmaspäeval Oslos kohtu viimasel eelistungil esimest korda pildistada ja filmida. Mullu 22. juulil Norras kahes terrorirünnakus 77 inimest tapnud mees nõudis enda kohest vabastamist. Ta rõhutas, et massimõrv oli riigireeturite vastu korraldatud ennetav rünnak. Breiviki sõnul olid tema verised teod Norra riigi, rahva, kultuuri ja religiooni hävinemise ennetamiseks möödapääsmatud ning ohvrid olid tegelikult surma ära teeninud. Seetõttu väärib ta Norra kuningalt autasuna sõduri teeneteristi.
Kohtuprotsess algab 16. aprillil
Kohus kuulas Breiviki praaliva esinemise ära ja otsustas ta jätta kuni kohtuistungi alguseni 16. aprillil eeluurimisvanglasse.
Advokaat Tord Jordet ütles pärast kohtu viimast eelistungit, et tema kaitsealune on sündmuste käiguga rahul. Lõpuks ometi sai ta tuua avalikkuse ette oma arvamuse 22. juulil toimunu kohta. Teatavasti õhkis politseirõivastes Anders Behring Breivik sel päeval Oslo valitsuskvartalis autopommi, mis võttis elu kaheksalt inimeselt, ning sõitis siis Utøya saarele, kus tappis veel 69 inimest, kes viibisid valitseva Tööpartei noortelaagris.
Norra politsei teatel oli Utøya saarele jõudnud eriüksus valmis Breiviki maha laskma. Ta pääses tänu kiirele allaandmisele. Anders Behring Breivik jättis relvad 15 meetri kaugusele maha ja tõstis käed üles.
Nädalapäevad tagasi avalikustati Norras fotod, millel näeb massimõrvar Breivikit Utøya
saarel vahetult pärast tema vahistamist. Piltidel istub ta raudu pandud kätega saarel asuvas haldushoones teisel korrusel pehmes toolis. Kahvatu näoga Breivikil on seljas politseirõivad ja kaelas politseiniku töötõend, millega ta saarel laagris olnud noored ära pettis. Eelnenud poolteise tunni jooksul saarel veresauna korraldanud mees näib väliselt rahulik.
Üleeile käis Oslost läänes asuvas Ila vanglas üksikkongis hoitav massimõrvar 27. korda politseis ülekuulamisel. Seekord soovisid uurijad teada saada, mis objektid oli ta rünnakuks välja valinud. Väidetavalt tahtis Breivik õhku lasta kuningalossi ja suuremate meediaväljaannete toimetused. Terroriaktid Oslo valitsuskvartalis ja Utøya saarel olid tegelikult "plaan B".
Süüdimatu või ikkagi süüdiv?
Anders Behring Breivik peab naeruväärseks novembri lõpul valminud psühhiaatrite raportit, milles ta tunnistati süüdimatuks. Raportis konstateeritakse, et mees põeb paranoidset skisofreeniat ega ole seega kriminaalõiguslikult oma tegude eest vastutav.
Kohtupraktikas tähendab süüdimatuks tunnistamine üldjuhul seda, et kurjategijat ei mõisteta vangi, vaid ta suunatakse sundravile kinnisesse psühhiaatriahaiglasse.
Uue aasta algul vaidlustasid vangla ülesandel massimõrvari seisundit uurinud psühholoogid raportis sisalduva diagnoosi. Nende arvates ei vaja Breivik psüühika tasakaalustamiseks ravi. Samuti ei jäänud raporti järeldustega rahule ohvrite omaksed ning 13. jaanuaril otsustas Oslo ringkonnakohus, et Anders Behring Breivikil tuleb läbida uus psühhiaatriline ekspertiis.
Kui uus ekspertiis tunnistab ta samuti süüdimatuks nagu esimene, siis isoleeritakse 77 inimest tapnud mees ühiskonnast vaimuhaiglasse elu lõpuni. Kui aga uus ekspertiis tunnistab Breiviki täie mõistuse juures olevaks, siis saab teda Norra seaduste põhjal saata vanglasse maksimaalselt 21 aastaks.
Eile teatas ajaleht Aftenposten, et psühhiaatrite hinnangul mängis Anders Behring Breivik nii sageli arvutimänge, et teda võib klassifitseerida mängusõltlaseks.
