Kõrge konts teeb naisejala kaunimaks, aga ilualtarile ohvrite toomisega ei maksaks ka liiale minna. Päevast päeva kõrgetel kontsadel ringi tippida siiski ei tohiks, hoiatab ka tohter Mihkel Mardna.
Valemit, millega saaks arvutada parima kontsa kõrguse ja toetuspinna suhte, pole ortopeedi ja spordiarsti Mihkel Mardna sõnul kahjuks olemas.
Üle 10 cm kõrgused kontsad on tema kui ortopeedi vaatevinklist ekstreemsed, aga see ei tähenda, et neid üldse jalga panna ei tohiks. "Selliseid kontsi ei saa kindlasti soovitada igapäevajalanõudeks, aga pole midagi hullu, kui neid kanda 3-4 tundi kestval peol," ütleb doktor Mardna.
Kontsad ilmusid inimeste ellu ligikaudu 500 aastat tagasi. Enne seda kanti madalaid saapaid ja veel varem käidi üldse paljajalu. Kui paljale jalale toetumine pinguldab jalavõlvi lihaseid, siis kontsaga jalanõudes on jalavõlv osaliselt kunstlikult toestatud, mis toob kaasa pöialihaste nõrgenemise. Viimase vältimiseks soovitab doktor Mardna pöialihaseid treenida, käies kodus ja suvel kas või rannas paljajalu.
Kõige tervislikum 3–5 cm kõrgune king
Mida tugevamalt on pöiavõlv toestatud, seda laisemaks-lõdvemaks muutuvad pöialihased. See ei tähenda aga, et pöiavõlvi toestamine jalanõudes oleks halb. Vastupidi – mida kõrgemad on kontsad, seda kvaliteetsem peaks olema jalatsi liist, et pöid oleks korralikult toestatud.
"Kui on kvaliteetne jalats ja korralik liist, siis on jalg hästi toestatud ja deformeerumise oht pole nii suur, kui ebakvaliteetseid jalanõusid kandes," ütleb Mardna. Kõige olulisemaks ohuteguriks hindab ta aga pärilikkust.
Kõrge kontsa puhul mängib rolli ka kontsa toetuspinna suurus. Jämedam toekam konts toetab jalga paremini ja aitab tasakaalu hoida. "Jala biomehaanika – tugiaparaadi – töö sõltub just tasakaalust," märgib ortopeed.
Kõige tervislikumaks hindab arst 3–5 cm kõrgust kontsa. Tennised või praegu moekad baleriinad treenivad küll meie pöialihaseid, kuid ei toeta neid. Spetsiaalsete spordijalatsite puhul on tavaliselt arvestatud sportlase vajadusi, ning need on vastavalt ka toestatud. "Väike konts on kasulik ka ergonoomika seisukohalt, parandab kõnnaku nn rulluvust," ütleb Mardna.
"Kvaliteetse liistuga 12 cm kõrguse kontsaga saabas võib olla jalale parem, kui kehvema liistuga 4 cm konts," rõhutab Mardna, et kõige olulisem jalanõu valikul on ikkagi kvaliteet. Olgu märgitud, et liist on jalatsi see osa, millele tald vahetult toetub ja selle sobivus on väga individuaalne.
"Hea jalanõu peab kohe mugav tunduma," rõhutab tohter, et kingi pole mõtet osta lootuses, et need sisse kandes mugavaks muutuvad.
Võimaluse korral tuleks kanda eri päevadel eri kontsaga jalatseid, siis koormate ka jalalaba ning säärelihaseid erinevalt.
Ortopeedi poole ei pöördu küll ainult kontsakandjad, kuigi naiste puhul võib kahtlustada, et probleemi on põhjustanud just pidev kõrgetel kontsadel tippimine. "Kui tegemist on paadunud kontsakummardajaga, kes on 20–30 aastat iga päev käinud 10sentimeetriste kontsadega, siis ma olen selles küll üsna kindel," täpsustab doktor. Enamasti diagnoositakse siis pöia ristvõlvi lamenemine ja sellest tulenev lampjalgsus.
Nõuab kirurgilist abi
Teine suurem probleem on sisse pöördunud suur varvas. "See võib osutuda päris tõsiseks deformatsiooniks ja vajab sageli kirurgilist sekkumist," hoiatab doktor Mardna. Väga oluline on ka, et jalats oleks õiges suuruses. Enamik laste pöiaprobleeme saabki alguse liig suurtest või väikestest jalavarjudest.
Kui jalad väsivad kiiresti ning on õhtuks valutavad ja turses, viitab see ebasobivatele jalanõudele. Jala ja jalavõlvi iseärasustega tegeleb ka uus meditsiiniharu podiaatria.
