Soome mitmekülgsesse ja rikkalikku kohanimede registrisse kuulub kerasid, häbemeid, perseid jms piinlikkust tekitavaid sõnu, mis keeleuurijate sõnul ei ole sageli ropu või häbitu taustaga. Lihtsalt algupärane sõna on nii palju kuju muutnud, et seda ei tunne enam ära.
„Paskalampi-('pasatiik')nimeliste veekogude vesi on olnud mudane, kuid sel puhul viidatakse ka selle väiksusele. Samamoodi kui Vittulampi (vittu - häbe) nimeski," rääkis Soome Kodumaiste keelte keskuse keeleuurija Sirkka Paikkala Ilta-Sanomatele. „Näiteks Vittujärvisid Soomes ei leidu."
Paikkala toob näiteks kohanime Siitinselkä (siitin - 'peenis', selkä - 'selg'), mille aluseks on olnud saamikeelne sõna siida ja mis tähendab talveküla.
Kohanimes Tissinpohja tähendab pohja lahesoppi, tissi võib olla lühend nimest Matias, selgitas Paikkala. „Samamoodi tähendab perse sageli soppi (või 'ahtrit/tagumist osa' - toim)," lisas Paikkala.
Soomes leidub ka tänapäeval kõrvale ebakorrektselt kõlavaid nimesid nagu Liperi Neekerisaari (neekeri - 'neeger') ning Kalajoe Homosaari (homo - 'homo'). Kui esimene nimi tuleneb Soome arhitekti Alvar Aalto projekteeritud tumedatoonilistest majadest, siis Homosaari on oma nime saanud sealkandis elanud inimeste perekonnanimest Foma.
Kuigi inimestele tunduvad kõnealused kohanimed piinliku ja pahasekstegevana, ei hakata neid muutma, sest tegemist on Soome kultuuri- ja keelepärandiga, kinnitab Paikkala.
Nii jäävad Soomes alles näiteks Hevonpersenmäki, Mulkkuvuori, Tissinkukkulat ja Pimppiniemi, mis eesti keeles oleksid Hobuseperse mägi, Munnimägi, Tissikünkad ja Häbemeneem.
