Välisministeerium avaldas kodulehel teate, milles seletab, miks võltsimisvastase kaubanduslepinguga (ACTA) liitumine on Eestile kasulik.
"Eesti jaoks on lepinguga liitumine kasulik peamiselt kahel põhjusel. Esiteks – kuigi Eestis on lepinguga kehtestatav intellektuaalomandi kaitse tase juba olemas ja Eesti seadusi muuta ei ole vaja, aitab see kaitsta samal tasemel ka meie autorite huve teistes riikides. Lepinguga ühtlustatakse reegleid, mille alusel saab intellektuaalomandi valdaja nõuda näiteks kahjutasu teises riigis, kus rikkumine aset leiab. Teiseks liigitame end sellega arenenud riikide hulka intellektuaalomandi kaitse vallas. See näitab, et me ei toeta intellektuaalomandi vargust ja võltsingutega kauplemist," kirjutatakse lehel.
Ühesõnaga – Eesti õigusakte ei ole vaja muuta ning Eesti autorite kaitse mujal maailmas tugevneb.
Võltsimisvastase kaubanduslepinguga seoses levitatud valeväiteid kommenteerib ministeerium nii:
1. Leping rikub eraisikute põhiõigusi intellektuaalomandi omanike õiguste kaitsmise nimel
Lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui internetikeskkonnas.
2. Leping muudab kuriteoks tagavarakoopiate tegemise (või internetist allalaadimise vm)
Leping tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, kus kaupu võltsitakse müügi eesmärgil. Leping näeb ette, et kriminaalkorras karistatavad on õigusrikkumised, mille puhul kaubamärgi võltsimine või autoriõiguse rikkumine toimub kommertseesmärgil. Seega ei too leping kaasa inimeste jälgimist ega karistamist võltstoodangu kasutamise eest, vaid karistatakse võltsimist või võltsitud kaupadega seotud äritegevust majandusliku kasu saamise eesmärgil. Leping ei too kaasa vajadust muuta selles osas Eesti kriminaalõigust, sest kriminaalkuriteoks jääb endiselt see, mis on seaduse järgi kriminaalkuritegu ka täna. Eesti seadused on praegu kohati isegi karmimad kui lepingu sätted.
3. Leping kohustab internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ja internetilehekülgede infot filtreerima ja tsenseerima; kaovad tasuta WiFi levialad. Internetiteenuse pakkujad peavad teid hakkama karistama iga autoriõiguse rikkumise eest rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta
Leping ei ole internetiteenuste või internetivabadusega seotud leping, vaid tegeleb intellektuaalomandi kaitsega muuhulgas ka digikeskkonnas. Leping ei kohusta internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima, rikkumistest teatama ega lehekülgede sisu filtreerima ega tsenseerima, lehekülgi sulgema vm. Leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist, ei muuda teenusepakkujaid rohkem sisu eest vastutavaks, kui see on seni olnud sätestatud Eesti ja EL õiguses (vastavalt Infoühiskonna seaduses ja E-kaubanduse direktiivis). Samuti ei kohusta leping kuidagi internetiteenuse pakkujaid karistama. Selle jaoks on endiselt õiguskaitseorganid ning ka kohtu roll jääb alles. Peamine argument siin on, et mis on õigusrikkumine lepingu järgi, on õigusrikkumine juba ka tänaste Eesti seaduste järgi.
Tegelikult tunnistavad ka lepingu vastased, et leping sellist kohustust ei pane, kuid leiavad, et leping õhutab teenusepakkujaid koostööle õiguskaitseorganitega. Tegelikult on ka praegu kohustatud teenusepakkujad teavet andma, kui õiguskaitseorganid nende poole pöörduvad ning leping seda ei karmista. Selline rahvusvaheline kohustus kriminaalmenetluses teabe kogumise võimaldamiseks teenusepakkujatelt tuleneb ka Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastasest konventsioonist, mis on Eesti suhtes siduv juba aastaid. See konventsioon kohustab muu hulgas ka karistama arvutivõrgu vahendusel kaubanduslikus ulatuses tahtliku autori- ja naaberõiguste rikkumise eest.
4. Leping on salastatud leping, seda on ette valmistatud salaja. Lepingu olulisi osi ei ole avaldatud isegi lepinguosalistele riikidele. Lepingu tõlgendamiseks tuleks vastavalt Viini konventsioonile avalikustada läbirääkimisdokumendid
Lepingu tekst avalikustati juba lõppläbirääkimiste käigus aprillis 2010, samuti on avalikult kättesaadav lõplik lepingu tekst. Mingeid salaprotokolle sellele lisaks ei ole. Euroopa Komisjon korraldas ka alates läbirääkimiste algusest mitmeid avalikke konsultatsioone ning avaldas iga läbirääkimisvooru järel avaliku kirjaliku raporti.
5. Lepinguga luuakse komitee, mis hakkab kontrolli ja järelvalvet teostama ning võib hiljem lepingut oma äranägemise järgi muuta
Tegemist on tavapärase, paljude lepingute puhul loodava komiteega, milles osalevad kõik lepinguosalised riigid. Komitee ülesanne on jälgida lepingu täitmist riikide tasandil, mitte kontrollida ja jälgida riikide kodanikke, internetiteenuse pakkujaid või tegelda konkreetsete intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudega. Komitee arutab ka muid lepinguga seotud küsimusi, näiteks uute liikmete vastuvõtmise tingimusi või lepingu muudatusi. Komitee võtab kõik otsused vastu konsensusega ja teeb ettepanekuid, ta ei saa ise lepingut muuta või otsustada, kuidas üht või teist punkti tõlgendada.
6. Leping muudab teaduspõhiste ettevõtete alustamise ja innovatsiooni kallimaks ja riskantsemaks
Leping, vastupidi, kaitseb innovatsiooni ja teaduspõhiste ettevõtete teket, kuna tekitab midagi uut loovas ettevõtjas kindlustunde, et tema loodu järgi tehtud võltstoodet ei ole võimalik niisama kergesti müüa. Seega kaitseb leping töökohtade arengut, mis võltstoodete kaubanduse tõttu on muidu pärsitud.
7. Leping muudab ravimid kolmandate riikide jaoks kallimaks ja vähendab Eesti kui transiitmaa olulisust
Leping ei muuda kindlasti geneeriliste ravimite müügi tingimusi, kuna nende näol on tegemist seaduslike ravimitega, mille müüki piiratakse ka praegu originaalravimite patendi kestvuse ajal. Lepingu kõik osad - näiteks piiril võetavad meetmed - ei laienegi patentidele. Vaesemate riikide abistamiseks odavamate ravimite kättesaamisel kasutatakse Euroopa Liidus praegu ja ka edaspidi sundlitsenseerimist . Kindlasti on lepingu eesmärgiks aga võidelda võltsravimite levikuga, mis võivad ka tervisele ohtlikud olla ja kindlasti ei taha Eesti suurendada oma osatähtsust võltsravimite transiitmaana.
