Laupäeval kavatseb Eesti internetikogukond sadu, kui mitte tuhandeid inimesi tuua Tallinnas ja Tartus tänavatele, protestimaks võltsimisvastase kaubandusleppe (ACTA) hiiliva kehtestamise vastu.
Eile riigikogus kõnelnud peaminister Ansip ei hoidnud värve kokku internetikogukonna arvamusega võideldes: "Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, mis Eestis on üles keeratud!" Eile oli end Facebookis registreerinud laupäeval kell 13 algavateks miitinguteks juba 2800 inimest.
ACTA on Ühendriikide suurfirmade lobi toel sündinud Euroopa Liidu (mitte kõigi) riikide, USA, Austraalia, Jaapani, Kanada, Lõuna-Korea, Mehhiko, Maroko, Šveitsi jt allkirja saanud leping loomaks rahvusvahelist koostööd piraatluse ja võltstoodete vastu, mis puudutab igasugust netipiraatlust ehk intellektuaalomandi kaitset.
Internetikogukonnad näevad peamist ohtu selles, et kohtuväliselt saab selle leppega inimesi ahistada, kitsendades või hoopis keelates nende juurdepääsu interneti uudisvoogudele. Pealekauba ka trahvida. Jällegi kohtuväliselt. Eesti internetikogukonna esindajate kohtumisel ametnikega välisministeeriumis selgus, et tegelikult määrab välisminister Paeti suva, kas ACTAt tuleb arutada ja ratifitseerida riigikogus või mitte ja seega ka selle, kas lepingu üle mingit laiemat poliitilist arutelu peale tagatubades kõneldu üldse on võimalik pidada.
26. jaanuaril allkirjastasid selle leppe Tokyos esimesed osalusriigid. Eesti veel mitte.
Andrus Ansip astus eile riigikogu ette kinnitamaks, et kui rootslased on selle lepingu heaks kiitnud, on kõik korras. "Kas te kujutate ette, et Rootsi peaminister või Ameerika Ühendriikide president lähtusid lepingut allkirjastades soovist keerata internet kinni nagu meil meediast, eriti Õhtulehest praegu võib välja lugeda! Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, mis Eestis on üles keeratud! See meenutab mulle seagrippi!" ütles Ansip, kirjeldades, kuidas seagripivaktsiini pidi valitsus tellima (ilmselt?) meediahüsteeria survel.
Eesti allkiri: mida varem, seda parem
Hüsteeria vastu astunud Ansip kirjeldas värvikalt, kuidas kõik arvavad, et kui varastamine (internetis) on hirmus lihtsaks tehtud, siis tulebki varastada. "Mina nii ei arva," lajatas peaminister. Ta kinnitas taas ja taas, et lepinguga liitumine ei too muutusi Eesti seadusandlusse ja järelikult pole tema meelest seda üldse vaja riigikogus arutada, veel vähem Euroopa Komisjonis. Ja kinnitas, et kui keegi ACTAs kahtleb, siis aitab ainult see, et foolium pannakse mütsi sisse. Mõni arvab, et abi võib olla ka mullivannist, ning üldse peaksid kahtlejad kusagilt abi otsima.
Ansip nägi riigile mitte midagi muutvas lepingus kasu Eesti ettevõtjatele, kelle võimalused muutuvad paremaks neis riikides, kus praegu intellektuaalomandit ei käsitleta samadel alustel nagu Euroopa Liidus. "Millal me allkirjastame? Mida varem, seda parem!" lubas Ansip ja lõpetas oma osavalt peamistest küsimustest mööda hiiliva esinemise väitega, et tugines kõiges justiitsministeeriumi analüüsile.
Vastamata jäigi, miks võltsimisvastane dokument üldse tähelepanu ja allkirjastamist väärib, kui see samas õiguslikult mitte midagi ei muuda. Asjatundjate hinnangul on ACTA aga äärmiselt segane ja mitmeti tõlgendatav dokument ning internetigrupp Anonymus on osutanud, et säärasel juhul tuleb tõlgendamiseks kasutada varasemaid läbirääkimisdokumente.
Need on aga salajased, nagu on püsinud avalikkuse eest viimase ajani varjus ka kõik ACTAga Eestis toimuv. Andrus Ansip väitis eile küll, et menetlus on olnud avalik ja selles on 2007. aastast (!) osalenud mitu ministeeriumi ning järelikult ei tohiks asi kellelegi uudis olla.
Menetlus, mis toimub ministeeriumide suletud ja valvatavate uste taga, pole küll kuidagi avalik.
