Tallinna kesklinnas ehitustandril on piigid ristanud itaallased ja soomlased. Kohalikud ei vaata, käed rüpes, pealt. Nendegi huve riivab see jagelus päikesevalguse ja majast avaneva vaate pärast.
Lia (63) ostis 2011. aasta mais korteri Tallinna kesklinnas Sakala tänaval. Esinduslik kortermaja ei asu triiki tänava ääres ning Lia lõunakaarde suunatud neljanda korruse rõdult avaneb kena päikseline vaade tükikesele kesklinnale.
Praegu veel avaneb. Varsti enam mitte. Sakala tänava äärde jääv kahekorruseline maja elab oma viimaseid päevi. Helerohelises puitfassaadis haigutavad tühjad aknaavad kuulutavad: peagi kingivad soomlastest kinnisvaraarendajad pealinlastele järjekordne äripindadega korter-elamu. Lia võib oma kenast vaatest, mis mullu soetatud elamispinna väärtust omajagu kergitas, suu puhtaks pühkida.
"Jään normaalsest päevavalgusest ilma."
"Kui korteri ostsime, küsisime kaks korda üle, mis sinna vastasmajja tuleb," räägib Lia. "Itaallastele kuuluva osaühingu Intec Holding esindaja ütles, et tema seda ei tea. Kuna see oli minu esimene korteriost, siis ei mõistnud ma niisuguseid asju, mis nüüd sünnib, üldse ette näha."
Lia läks Tallinna linnaplaneerimise ameti jutule, et saada selgust, kuidas on võimalik, et seitsme meetri kaugusele tema rõdust ehitatakse maja. Vastuses anti talle teada, et kuigi Sakala tänava hoone ehitusluba vaidlustati halduskohtus, jäeti see menetlemata. Lial soovitati otsus omakorda kohtus vaidlustada.
"Ma jään ju normaalsest päevavalgusest täiesti ilma," kurdab nördinud korteriomanik. "Ehitatav maja on kõrgemas osas 20 meetrit. Minu aknad on 16 meetri kõrgusel ning kaugus on vaid seitse meetrit. Saatsin kirjad ka päästeametisse, kust sain vastuse, et kõik on tehtud vastavalt Eestis kehtivatele normidele ja ohutuse tagab tulemüür."
Lia teab sedagi, et tema korteri teise külje akende alla on vastavalt 2001. aasta detailplaneeringule plaanis ehitada samuti kõrge hoone, milleks on ehitusluba juba antud.
Lia ei kavatse loobuda
Lia ei mõista, miks kehtib seadus, mis juba elukohta omavate inimeste huvide ja õigustega sugugi ei arvesta.
"Tegelen selle asjaga juba mõnda aega, esindades itaallastest omanike huve," räägib Intec Holdingu esindaja ja Sakala 16 haldur Joel Mursal. "Suhetel naaberkinnistu arendajaga on viimasel ajal halb maitse juures."
Sakala 16 majas on 11 korterit, millest seitsmel on erinevad omanikud. Ülejäänuid kasutatakse üüripindadena. "Teisipäeval oli meil korteriomanikega koosolek ja võib öelda, et teised omanikud ei ole naabrusesse kerkiva elamu suhtes enam sugugi nii eitaval arvamusel nagu Lia," ütleb Mursal. Liale on eeskujuks EKA hoone ehitamisele vastu astunud korteriomanikud – kui neil õnnestus valguseröövlid peatada, miks siis mitte temal. "Olen püüdnud Liat toetada ja suunata," räägib Mursal. "Kuid arendaja poolt tellitud ekspertiisi kohaselt ei jää Lia ilma ei valgusest ega päikesepaistest." Ehitusluba väljastati Joel Mursali väitel YIT Ehitusele naabrite nõusolekuta ning kuidas see sai juhtuda, jääb talle arusaamatuks. "Ainuke argument, mille taha on arendajad pugenud, on see, et tegemist on kinnitatud detailplaneeringuga." Miks ei antud Liale korteri ostmisel teada, et naabrusesse kerkib viiekorruseline hoone, mis ei tarvitse korteri omanikule eriti meeldida? "Detailplaneering on avalik teave ning sellega sai iga korteriostja oma vabal tahtel linnavalitsuses tutvuda," selgitab Joel Mursa.
"Ega rohkemat osanud meiegi sel ajal öelda, sest teadsime vaid orienteeruvalt ehitusmahtusid ja et ehituslubade andmisel tuleb arvestada ka naabrite huvidega." YIT Ehituse objektijuht Tarmo Milli sõnul on Sakala tänava ehitusest juba piisavalt ajakirjanduses juttu olnud. "Siin on ju kõik selge. Meil on vajalikud paberid olemas ja töö käib," ütles ta kolmapäeva hommikul.
