Riigikontroll tegi põhjaliku auditi uurimaks Eesti riigi tegevust tippspordi toetamisel. Jõuti järeldusele, et mäda on nii mõndagi. Ent mis kõige hullem: Kultuuriministeerium ja spordijuhid ei taha midagi muuta. Auditis toodud probleemid on justkui igavesed.
Auditeeriti Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu nõukogu, Eesti Kultuurkapitali ning EOK tegevust spordi toetamisel. Hinnati spordi riikliku toetamise läbipaistvust, eesmärgipärasust ja seaduslikkust ning Eesti spordisüsteemi mõjusust tipptulemuste saavutamisel.
Tulemus: riigikontroll leidis, et spordi riiklik toetamine ei ole läbipaistev, rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline ning tippspordi toetamise riiklikud eesmärgid ei ole selged ja spordi toetamisel ei lähtuta alati seadusest.
Paraku tulemust siiski ei ole, sest, nagu riigikontrolli avalike suhete direktor Toomas Mattson teatas, pole asutusel võimu sundida, vaid auditi tulemused on soovituslikud.
Lääne-Euroopa tavade kohaselt tuleks riigikontrolli arvamusi arvesse võtta ja probleeme lahendama hakata, kuid kahjuks siinmail läänelikud tavad veel ei kehti.
Suurimad Riigikontrolli poolt välja toodud tippspordi probleemid
Treeneritöö on hobi
Treeneri tööl sportlase ettevalmistamisel ja motiveerimisel on otsustav tähtsus tipptulemuse saavutamisel. Kahjuks on treeneritega seotu Eesti spordi suurimaks probleemiks.
Kolmandik 4. ja 5. kategooria treenereist töötab hobikorras, neil puuduvad töölepingud. 30% kulutab treeneritööks isiklikku raha. 60% ei jõua muu töö kõrvalt piisavalt tippsportlastega tegelda. 10% on sootuks Eestist lahkunud.
Riigikontrolli hinnangul toetub sportlaste edukus suuresti treenerite fanatismile, sest riigi loodud süsteem ei toeta piisavalt professionaalset treeneritööd.
Kultuuriministeerium lubas korraldada lähiajal selleteemalise ümarlaua ja moodustada töörühma.
Tippspordil pole eesmärki
Tippspordile ei ole seatud selgeid ühiskondlikke eesmärke, mistõttu ei saa hinnata riigi, EOK ega sportlaste tõhusust ses vallas. Ainus märge kõigis sporti puudutavates dokumentides, mis viitas eesmärkidele kõlas: tippspordi ülesanne on Eesti väärikas esindamine.
Ühesõnaga: riik maksab miljoneid ilma igasuguse põhjenduseta. Kui pole eesmärke, ei saa teha ka järeldust, kas need täideti. Kas sportlase viimane koht või dopinguga vahele jäämine on Eesti väärikas esindamine?
Märkusena toodi ära, et näiteks Suurbritannias peavad spordialaliidud riigilt toetuse saamiseks püstitama suurvõistluste medalieesmärgi ja selle täitmist kontrollitakse.
Kultuuriministeeriumi vastus: lähitulevikus on plaan koostöös EOKga panna alus saavutusspordi eesmärkidele.
Raha ei jagata õiguspäraselt
Auditi kahel leheküljel kirjeldatud ping-pong erinevate seadusaktide vahel jõuab järeldusele: raha jagamisel spordile puudub õiguslik alus. Ei lähtuta spordiseadusest vaid 1997. aasta määrusest, ent ka seda ei täideta õiguspäraselt. Näiteks eelistatakse olümpiaalasid, kuid seda ei tohiks ühegi seaduse põhjal teha.
Lihtsalt väljendudes: maksumaksja raha jagatakse nii, nagu jumal (loe: spordijuhid) juhatab.
Kultuuriministeerium väidab, et tänavu jagatakse raha juba uutel alustel.
Riigikontroll: uusi aluseid pole kultuuriminister määrusega kinnitanud. Seega on kõik endine.
Raha kasutamist ei kontrollita
Riigi raha jagamisel peab olema tagatud kontrollimehhanism ja järelvalve, et summasid kasutatakse sihipäraselt ent seda pole sätestatud üheski õigusaktis. On küll olemas toetuste aruande vorm, kuid 78% juhtudest täidetakse see puudulikult, kuid aktsepteeritakse ministeeriumi poolt ometi. Ka pole ajaloos olnud juhust, et toetus oleks tagasi küsitud, kui raha ei kasutata õigel eesmärgil, ei esitata aruandlust õigel ajal või seal tuuakse valeandmeid. Puuduliku kontrolli puhul puudub rahajagajal ja saajal igasugune vastutus.
Kultuuriministeerium ei nõustunud riigikontrolli väidetega kontrolli puudumise ja puudulikult täidetud aruandluse aktsepteerimise kohta.
Raha jagavad kõik
Riigieelarvest jagavad raha mitmed allikad – Kultuuri-, Haridus- ja Siseministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, EAS, Haigekassa, lisaks ka omavalitsused – kusjuures otsustajad on tihtipuhku samad.
Raha eraldamine on ebaselge ning soosib neid, kes oskavad sogasest veest paremini kala püüda. Üks näide: 73% hasartmängumaksu rahast ei jagatud vastavalt seaduses märgitud prioriteetidele.
Riigikontroll pakub välja lihtsa põhimõtte: pidev rahastamine käiks läbi Kultuuriministeeriumi ning üksikprojekte toetaks Kultuurkapital.
Kultuuriministeerium teatab pikas vastuses, et rahajagamine peabki nii välja nägema ja tegelikult on kõik korras.
Tuleb otsida talente
Eesti tippspordi edukuse üks võtmetegur võiks olla talendiotsingusüsteem, kus üritatakse leida andekad ja tagada neile kõik tingimused tippu jõudmiseks. Paraku säärane süsteem puudub Eestis täiesti.
Samuti tuleks tähelepanu pöörata noorteklassi sportlastele, kes pole veel tippu jõudnud, et EOKlt toetust saada. Just 3-5 aastasel vaheperioodil vajavad andekad sportlased kõige enam tuge, et ära hoida nende loobumist ja eelneva töö luhtumist.
Kultuuriministeerium nõustub, et talente tuleks otsida ja arendada. Peagi asutakse arutama noorte ja juunioride klassi kuuluvate sportlaste arenguvõimalusi.
