Ei usu, et elanikud, kelle kodu lähedalt kaob päästekomando, nõustuksid siseminister Ken-Marti Vaheri väitega, et nii on päästevõimekus Eestis praegusest koguni paremini tagatud.
Minister Vaher peab silmas, et elupäästevõimekusega komandode arv suureneb 44lt 66le. Kasv on tõepoolest märkimisväärne, arvestades, et kokku on Eestis siis üldse 72 komandot. Kuid üheksa komandot sulevad siiski uksed. Õhku jääb küsimus, kuivõrd on suurenenud elupäästevõimekusest kasu olukorras, kus õnnetuspaigale jõudmiseks võib kohati kuluda rohkem aega kui seni?
Päästeameti kaardil, mis näitab, kui kiiresti päästjad Eesti eri kohtades õnnetuspaigale jõuavad, jääb silma päris suur hulk valgeid laike. Need märgivad alasid, kuhu päästekomando poole tunniga ei jõua. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg kinnitab siiski, et 93 protsendini Eesti elanikest jõuab elupäästevõimekusega komando edaspidi 1–15 minuti jooksul.
Kuid valusaid vastupidiseid näiteid pole vaja kaugelt otsida. Pühapäeva hilisõhtul kustutasid samuti likvideerimisele mineva Leisi komando mehed Saaremaal põlengut, kus enne nende kohale jõudmist hukkus vanem naine. Leisi komando jõudis kohale 6 minutiga, Kuressaare päästjail kulus 22 ja Orissaare omadel 53 minutit. Ainuüksi tänavu on Leisi komando oma vallas käinud kahel põlengul, lisaks väljakutsed teistest omavalitsustest. Mis te arvate, kas Leisi rahvas tunneb ennast tänu siseministri julgustavatele sõnadele turvalisemalt kui seni?
Jaanuari algul süttis Avinurme alevikus, kus päästekomando juba suletud, gaasiplahvatuse tõttu maja ja põles maani maha. Kohalik komando oleks kohale jõudnud paari minutiga, kuid Iisakult ja Mustveelt startinud autodel läks aega pool tundi ning kohale jõuti, kui kustutada polnud enam midagi.
Kas kõigi üheksa likvideeritava komando teenindusalas peaks juhtuma traagiline õnnetus tõestamaks, et päästealal tähendavad pelgad minutid ja protsendid konkreetseid kaotatud inimelusid? Ainuüksi isekustuvate sigarettide levikule ei saa ka loota.
