Juba paar aastat sügavas rahanduskriisis vaevlevast Kreekast on saanud maailma silmis häda ja viletsuse võrdkuju. Imago parandamiseks vajab Kreeka uut nime ja uut põhiseadust, leiab Kreeka juurtega Saksa liberaal, Europarlamendi liige Georgios Chatzimarkakis.
Kreeka vajab kriisist välja tulemiseks uut algust. Imago parandamiseks peaks riik kohe võtma ka uue nime.
Kreeka asemel Hellas
Praegune Kreeka seostub rikkis poliitilise süsteemi ja onupojapoliitikaga. Seetõttu vajab Kreeka uueks alguseks ka uut nime. Selleks sobib hästi Hellas, leiab Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liige Georgios Chatzimarkakis, kel on taskus nii Saksa kui ka Kreeka pass.
Chatzimarkakis, keda Saksamaal nimetatakse meie oma kreeklaseks, kritiseeris karmilt Kreeka praegust poliitilist süsteemi, mis lähtub põhimõttest "käsi peseb kätt". Korruptsioon, sugulaste eelistamine ja riigiametite jagamine valimistel antud häälte eest on sügavalt juurdunud. Seetõttu tuleks praegune süsteem täielikult lammutada ja asendada uuega, on Georgios Chatzimarkakis kindel.
Ta hoiatas, et pankrotiohus olevas riigis võib olukord dramaatiliselt halveneda. Kreeka vajab praegu majanduskasvu ja uusi töökohti, kuid tegelikkus on vastupidine. Majandus on taandarengus ja tööpuudus kasvab. Keskklass vaesub kiiresti. Ainuüksi 650 000 elanikuga pealinnas Ateenas on juba 30 000 kodutut. Juba konkureerivad sealsetel prügimägedel toidujäätmeid otsivad kreeklased ja illegaalsed immigrandid. "Kas me tõesti soovime, et inimesed hakkaksid üksteist toidu pärast tapma?" küsis Georgios Chatzimarkakis Focus Online’i vahendusel.
Tema sõnul tähendaks sündmuste niisugune areng, et Kreeka probleem areneb Euroopa tragöödiaks.
Kreeklased streigivad
Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi abipaketi miljardid lähevad praegu peamiselt vanade võlgade katteks. Koos sellega nõutakse järjest suuremat kokkuhoidu ja unustatakse täielikult majanduse pööramine kasvuteele.
Järjest suurema surve alla langenud Kreeka valitsus on lubanud veel käesoleval aastal vallandada riigiametitest 15 000 inimest ja kärpida ülejäänute palka kuni 25%. Aastaks 2015 tuleb senise plaani järgi vallandada koguni 150 000 riigiametite töötajat.
Kreeklasi niisugune perspektiiv loomulikult ei rahulda ning seetõttu korraldati eile ametiühingute üleskutsel 24tunnine üldstreik.
Euroopa Liidu tunnustatud liider, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles esmaspäeval Pariisis pärast kohtumist Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga: "Me tahame, et Kreeka jääks eurotsooni."
Pelgalt tahtmisest aga ei piisa, vaja on tegusid, seda nii Kreeka kui ka Euroopa Liidu tasandil. Tegutsema peab aga kiiresti, sest majandusteadlaste hinnangul võib järgmisena uutesse raskustesse sattuda Portugal. Teatavasti lubasid Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond rahalistes raskustes Portugalile mullu mais 78 miljardit eurot, mis antakse kätte kolme aasta jooksul. Hädaabi tingimus oli riigieelarve kulude kärpimine. Seda sealne valitsus ka tegi, ent kärpimine viis riigi majanduse langusesse.
