Sotsiaalministeeriumi siseaudit jõudis põhimõtteliselt järeldusele, et ametnikud lõid mittetulundusühingu, mis teiste samalaadsete ühingutega võisteldes riigi rahastatavate projektide konkurssidel osales, eesmärgil teha paremini oma ametnikutööd.
Nimelt lõid üks justiitsministeeriumi ja kolm sotsiaalministeeriumi ametnikku mõni aeg tagasi oma põhitöö kõrvalt MTÜ Omapäi, mille eesmärk oli inimkaubandusega kokku puutunud laste eestkostesüsteemi väljatöötamine. Ehk sisuliselt sama valdkond, millega nad iga päev riigiametnikena tegelevad.
MTÜ asutati samal ajal, kui sotsiaal- ja justiitsministeeriumis töötati välja uut arengukava – vägivalla vähendamiseks aastatel 2010–2014. Projektidele raha jagamise üle otsustajad olid aga Omapäi asutanud ametnike lähedased kolleegid. Sotsiaalministeerium toetaski nimetatud MTÜd 100 000 krooniga. Ministeerium tegi varem koostööd mitme sama teemaga tegeleva kodanikuühendusega, kuid rahalist toetust sai just ametnike moodustatud MTÜ, kinnitab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.
Raha keegi ei teeninud
Väidetavalt olid MTÜl Omapäi konkurssidel osaledes selged eelised, kuna asutajatel-riigiametnikel oli informatsioon, mida riik rahastab ja mille kohta tasub projekti pakkuda.
Kehtiv korruptsioonivastane seadus aga ütleb, et ametiisikul on keelatud teha tehinguid mittetulundusühinguga, mille liige ta on; samuti mittetulundusühinguga, mille tegevust ta ise kontrollib, ei tohi selle raames tegutseda.
Ministeeriumis läbi viidud siseaudit tuvastas, et mainitud ametnikud ei ole MTÜst Omapäi saanud ühtegi rahalist makset. Samuti ei leitud ainsatki tõendusmaterjali, et nad oleksid minevikus saanud selle MTÜga seoses mingit muud liiki korruptiivset tulu.
Lisaks tuvastas audit, et kahe ametniku tegevus MTÜs oli seotud ülesannetega, mida nad olid osaliselt kohustatud täitma ka ministeeriumiametnikena. Ning tulenevalt ministeeriumisisesest töökorrast ei olnud nood ametnikud kaasatud eraldiste ja taotluste hindamiskomisjoni töösse ega saanud seeläbi mõjutada hindamiskomisjoni otsust.
Küll aga nendib audit, et kahjustatud oli järelevalve täitmine lepingute üle, kuna neid pidi tänu ametikohale kontrollima sama isik, kes oli ka MTÜ asutajaliige.
Eetika ununes
Tänavu 10. jaanuaril teatas riigiprokuratuur, et kriminaalmenetlust ei alustata; 12. jaanuaril teatas kaitsepolitseiamet, et alustati väärteomenetlust; 19. jaanuaril teatas politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo, et väärteomenetlus korruptsioonivastase seaduse alusel jäetakse alustamata.
Kuigi jõustruktuurid sotsiaalministeeriumi avalduse alusel selles küsimuses uurimist ei alustanud, nendib sotsiaalminister Hanno Pevkur, et tema hinnangul ei tohi ametnike töös olla ka näilisi olukordi, mis võivad viidata seaduserikkumisele.
"Aga ma ütlen siiralt ja ausalt, et need inimesed, kes seda tööd selles valdkonnas ministeeriumis teevad, teevad seda väga hästi. Nad on väga tublid ametnikud," kinnitab Pevkur. "Mure selle juhtumiga seoses oli pigem seotud sellega, et nad võtsid endale väga palju kohustusi ja püüdsid asju lahendada ka läbi MTÜ, aga nad tegid seda tööd südamega ja mul ei ole ühelegi nendest kolmest otseselt ühtegi etteheidet, mis puudutab ministeeriumi tööd ja mis puudutab ka seda juhtumit, välja arvatud see, et nad oleksid pidanud teadma kõiki nüansse ja eelkõige just eetilisi nüansse."
Pevkur peab silmas seda, et kui riigiametnik on mõne MTÜ liige, siis ta peab arvestama, et sellega kaasnevad kõrgendatud riski allikad. Minister lisab, et talle teadaolevalt on need inimesed nüüd mittetulundusühingust lahkunud.
