Urve Palo au ja häbi

Juba on esimesed juurakorüfeed nentinud, et väga raske saab olema Reformierakonna rahastamisskandaali õiguslik menetlemine. Põhjuseks olla nõrk seadusandlus.

Puhas rõõm oli näha harvaesinevat operatiivsust, millega prokuratuur eile Reformierakonna musta raha kantimise asjus kriminaalasja algatas. Hoolimata sellest, et jutt oma ministri võimalikust seaduserikkumisest.

Proovige koolilastelt küsida, mida nad arvavad lühemast suvevaheajast. Ja neid ei huvita isegi see, kas selle arvel saaks keset õppeaastat ühe vaheaja juurde või mitte.

Nädalapäevad tagasi lendu lastud sõnum, et tööd ei leia vaid loll ja laisk, on Eestimaale viis tiiru peale teinud ning järelkajad vaid kõvenevad. Rünnatakse sõnumitoojat ning leitakse kümme põhjust, miks on õige olla töötu.

Juba mitmed aastad kultiveeritakse massimeedia abil jõudsalt sõnumit, et oleme grillirahvas. Ei ole ju. Enamik eestlasi kõrvetab vaakumpakendist haaratud pooltoote haledalt ära. Sama hästi võiks öelda, et oleme kartulisalatirahvas. Või hapukapsarahvas. Mõlemad on saksapärased leiutised. Vaatame tõele näkku, eestlase rahvustoiduks on ainult kama ja seegi pole ametlikku kinnitust saanud. Pealegi pole kolm-neli kuud järjest peamiselt sütel kõrvetatud lihast toitumine tervislik.

Üle-eelmisel suvel sai meie vanaema uue teleka. Suure ekraani ja digiboksiga. Vastavalt digilevi-isside soovitustele. Antenn on katusel, püüab vabalevi. Ma ei ole antennimees ega telekaprogeja. Võtsin ette ja tegin korra nii, et telekas töötab. Uue teleka puldil on paarkümmend nuppu ülearu, vanaema jaoks veel rohkem.

Meil eestlastel on sageli kombeks tühjast tüli teha, tähti närida ja pilli lõhki ajada. Kui kuuleme mõnda negatiivset uudist, asume mõttes kiiresti süüdlast otsima. Teinekord pakub mingit erilist naudingut vaadata, kuidas poliitikud üksteisele ära panevad, aga tuleb ette ka neid kordi, kus sõbrale öeldud teravuste pärast hiljem piinlikkust peab tundma.

Nädalavahetusel märkis Läti peaminister Valdis Dombrovskis, et naabrite eeskujul langetavad nemadki tulumaksu, sest muidu ei saaks regioonis konkurentsivõimeline olla. Tõesti, tulumaksu osas oleme tõesti vapiloom.

Igaüks ilmselt teab, mida tegelikult tähendab väljend «tööd koju kaasa võtma». Olgu selleks siis üle lihakombinaadi aia lennutatud pool siga või hõlma all tsehhist väljaviidav juustukang – ikka tähendas see tööandja vabastamist millestki väheolulisest ja tarbetust.

Ansiplased nimetavad järgnevat loomulikult virisemiseks. Aga…

Sageli kohtab suhtumist, et ülikooli diplomitööd, iseäranis bakalaureusetöö, on formaalne mõttetus.

Üks üle-eestiline puhumisreid ja 115 roolijoodikut jälle vahele jäänud? Keset kolmapäeva, mõne tunni jooksul. Rõhuvas enamuses sõidukijuhid.

Pean tunnistama, et kui ma eile hommikul tööle sõites esimest Georgi lindikest möödasõitva auto antenni küljes nägin, oli esimene emotsioon vastuoluline, et mitte öelda enamat.

Juhtusin nägema kena graafikut, milliste automarkidega pannakse Eestis toime kõige rohkem liiklusrikkumisi 1000 auto kohta.

Tallinna teletorni külastamise kord ei kannata pehmelt öeldes mingit kriitikat. Olemuselt on see äravahetamiseni sarnane nõukaajaga, kui olid võrdsed ja veel võrdsemad.

Pole uudis, et sportlast peetakse Eestis ühiskonna varaks, kes ei ole eelkõige enda, vaid ikka terve rahva oma. Meie Gerd, meie Kiku ja meie Kaia.

Mõne päeva pärast on kogu Venemaa täis punaseid nelke ja poolikuid viinapudeleid, mis lõpuks kindlasti tühjaks juuakse. Seal riigis pole kuiva seadust iial olnud. Seal riigis on viin püha. Ilmselt palju püham kui kolmapäevane Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 67. aastapäev ehk lihtsalt võidupüha.

Pankrotipööristes ulpiv staarettevõtja Rein Kilk ütles mõned päevad tagasi intervjuus, et kavatseb ülikooli emakeele või ajaloo õpetajaks õppima minna. Kilgi ametivalik ei ole ootamatu, kuna kuuldavasti töötas tema ema õpetajana ja isa koolidirektorina.

Kadrioru teade, et president Ilves ei sõida Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhtide tippkohtumisele Jaltasse, tõi meelde talle omistatud kunagise hinnanguandmise lõunanaabritele – kes kurat need baltlased meie jaoks on?

Loen äriuudiste lehelt pealkirja: «Maailmamajanduse viletsad väljavaated alandavad nafta hinda». Näe, ka Eesti tanklaketid on aprillis mitu korda hinda alla tõmmanud, viimati alles üleeile. Räägitakse koguni trendist, et Iraaniga seonduv tõstis varem nafta hinda, aga sõjalise sekkumiseni pole siiski asi jõudnud ja nüüd hind kukub. Hinnalangust põhjustavat ka euro tugevnemine dollari suhtes.

Ehkki Rakvere Tarvas on Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseerias kaotanud Kalev/Cramole mõlemad mängud, on treener Andres Sõbra taktikepi all tegutsevad mängijad saavutanud võidu ala fännide südametes.

Igal eestlasel on oma peenramaa. Lööme aga labida maasse ja kohe läheb tuju paremaks. Aga igal eestlasel on ka grillipaik. Paneme aga liha sütele ning tuju läheb veelgi paremaks. Et siis ongi – grillihooaeg ja peenrahooaeg.

See ei ole isegi enam mitte imekspandav, millise idioodi järjekindlusega viiakse meil prügi metsa alla ja teepervedele.

Mul ei ole mitte midagi selle vastu, et eelmisel nädalal võttis politsei teravdatud tähelepanu alla kiiruseületajad ja et sel nädalal keskenduti Pärnus neile, kes räägivad roolis mobiiliga, ilma käed-vabad süsteemita. Muidugi tuleb kontrollida helkuri kandmist ja seda, kas turvavöö on kinni.

On märkimisväärne, millises üksmeeles hoiduvad juhtivatel positsioonidel olevad poliitikud kommenteerimast riigikogu liikmete puhkust. Nii nagu see 2007. aasta juunis enne suurt suve poolteise nädalaga kiiresti otsustati – puhkust ei ole ja kuluhüvitist saab autoliisinguks kasutada aasta läbi –, nii on.

Seoses sellega, et linn tahab veel 5000 tänavavalguspirni välja keerata, meenub mulle lugu suve lõpust. Iseenesest ei oleks ju hullu, kui ööd oleks meil ülivalged, kuid nii see paraku pole.

Kohati tundub, et USAs harjutava sprinteri Marek Niidu vägitegusid ei osata kodumaal vääriliselt hinnata.

Igasugustele sooduskampaaniatele tasub oma aega raisata ainult sel juhul, kui on vaja mõnda kallist asja, mille puhul soodushind annab märgatava kokkuhoiu.

Mingi aeg tagasi rõõmustati üldsust uudisega, et Kaja Kallas naaseb lapse kõrvalt riigikokku lubatud veebruari asemel alles juulis.