Ühe kirjutamata reegli järgi tuleb talv Eestisse alati ootamatult. Teise kohaselt pole siinne talv kunagi nii külm, et vee- ja kanalisatsioonitorud üldse külmuma hakkaksid. Ja nii nagu seni, elab osa inimesi ühe, teised teise reegli järgi.
Torud on üks asi, mille kallal külm esimeste seas hambaid teritama hakkab. Mõni kõne torude sulatamisega tegelevatesse firmadesse tõestab, et eelmised külmad talved pole inimestele midagi õpetanud ja järjekorrad on Toru Abis veninud rohkem kui nädalapikkuseks. Toru 24s aga öeldakse, et kui nende ootejärjekord oleks kahanenud 70 sabasolijani, võiks nad vabalt juba suvepuhkuse välja kuulutada. Ent brigaadid töötavad 20 tundi jutti. Ja tunne, nagu oleks kõik Eestimaa torud korraga üles öelnud, ei jätagi torumehi. Niisuguseid firmasid on ainuüksi Harjumaal kaheksa, mujal Eestis veel 11 lisaks.
Ehita ümber, kui vaja!
"Juhtub paremateski peredes. Just praegu tulime tagasi Vene saatkonna väga kõrge ametniku kodunt. Pealtnäha väga korralik elamine. Aga ehitatud ikka sama kvaliteediga, nagu neid buumi ajal tehti," öeldakse ühest torufirmast.
Pikaaegse praktikaga torusulatajad teavad, et pärast krõbedat pakasepuhangut tuleb kergem aeg. Aga see võib olla ka vaikus enne tormi. Ja rahu enne suuremat pauku. Hull on see, kui osa inimesi ongi leppinud teadmisega, et mis külmunud, see külmunud. Küll kevad sulatab. Ja korteris või majas ei võeta midagi ette. Paraku on külmunud torudel halb omadus lõhkeda. Plast annab veel armu ja mängib millimeetritega. Metall seda ei tee.
Torude suhtes on kaks kohta kõige külmatundlikumad. Toru 24 avariiosakonna juhataja Margus räägib, et vundament on neist üks. Teine on kõikvõimalikud tuulekanalid, mida seinte ja põrandate sisse jäetakse. Valesti või täiesti soojustamata. "Paneb imestama, et inimesed, märgates eelnevatel talvedel külmumisohtu, neid järgmisel soojal perioodil korda ei tee ja järgmisel talvel sama reha otsa astuvad," ütleb ta. Tõsi – töö ei ole kerge. Sein tuleb lahti kiskuda ja vajalik isolatsioon kohale panna. Ent ikka on see tuhat korda lihtsam ja ka odavam kui igal talvel taas sulatuskord ette võtta.
Teine koeranael on mõistagi vundament. Vanadel majadel võib see lagunenud olla. Paljudel uutel majadel on läbiviik lihtsalt soojustamata jäetud. Harvad pole ka juhtumid, kus pinnases vähimatki vastupanu kohates on torud pandud külmumispiirist märksa kõrgemale. "Soovitaksin needki kohad soojal ajal lahti kaevata, torud madalamale kaevata ja korralikult isoleerida. Maksku see, mis maksab," toonitab Margus.
Ehkki torude külmumine ja see, et hommikuse hambapesu või kohvikeedu ajal kraanist vett ei tule, meelehärmi valmistab, on alles lapsemäng võrreldes sellega, mis ootab inimest siis, kui jäätuma kipub kanalisatsioon.
Nirisemisest ei piisa
Suure diameetriga torusid lahti sulatada on väga raske ja ühest päevast ei pruugi selleks jätkudagi. Situatsioon kipub aga hoopiski käest, kui kanalitorru tekib samal ajal ka ummistus. Siis on tööde järjekord selline, et kõigepealt tuleb jagu saada ummistusest ja alles siis tuleks asuda torusid lahti sulatama. Tavaomanikul ei tarvitse nii suur töö õnnestudagi. Siin on tõesti targem appi kutsuda spetsialistid koos oma vägagi tõhusa masinapargiga.
Kelle elamine toimib ikka sajandivanuste reeglite järgi, see peaks appi võtma kuldsed rahvatarkused. "Need ütlevad, et pakasega tuleks veekraan jätta jooksma – pelgalt nirisemisest või tilkumisest ei tarvitse isegi aidata. Halba ei tee ka tualettruumis teatud perioodi tagant loputuskasti nuppu vajutada," õpetab Margus.
Ent mis kõige tähtsam – kuskil kõrvade taga peaks kõvasti tiksuma hakkama uue suve esimese tööna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kordategemine. Peame siingi meeles raudreeglit: 50 mm diameetriga toru vajab ka vähemalt 50 mm paksust villakihti.
