Ei jäta niisama: Vladimir palkas advokaadi ega kavatse asja niisama jätta. «Vabandamisest enam ei piisa, arvan, et sellised inimesed ei peaks politseis töötama.» (Mati Hiis)

Segadus lumise registreerimisnumbri ümber lõppes autojuhile kriminaalmenetluse, arestikambri ja minestamisega ning nädalaga Narva haiglas. "See on nagu muinasjutt!" imestab autojuhi õde juhtunu üle.

"Ööl vastu 25. jaanuari tulin Venemaalt ja hakkasin Tallinna poole sõitma, kui politsei mu Narvas Kerese tänaval peatas," räägib Vladimir. Naispolitseinik käskis tal autost väljuda, Vladimir lasi akna alla ning soovis teada politseiniku nime ja kinnipidamise põhjust. "Politseinik teatas seepeale, et tule välja, ma näitan, mis probleem sul on," räägib sohver. "Läksin siis välja ja politsei näitas lumist autonumbrit. Võtsin kabiinist kaltsu ja pühkin selle puhtaks."

Järgnes jutt, et number on kehvalt valgustatud. Vladimir ei vaielnud vastu, sest pika sõiduga võis pirn tõepoolest olla läbi põlenud või mõni juhe lahti tulla. "Seejärel sekkus naispolitseiniku ja minu juttu ka meespolitseinik, kes oli seni vait olnud. Ta küsis kaaslaselt, et mis see autojuht veel tahab, ning teatas, et kohe näitame talle," väidab Vladimir.

"Mind kutsuti politseiautosse. Samas hakkasid politseinikud mind ja mu autot filmima," jätkab ta. "Kui ma protestisin ja soovisin filmimise põhjust teada, käskis naispolitseinik mul veoautost dokumendid võtta, autoukse lukku panna ja protokolli vormistamiseks politseiautosse tagasi tulla."

Kaamera ajas vihaseks

Vladimiril on juhistaaži ligi 30 aastat, ta on sattunud igasugustesse olukordadesse ja tal on reisil alati videokaamera kaasas, et kui näiteks autoga midagi juhtub, saab ta juhtunu tööandja jaoks jäädvustada.

Vladimir võttis autost dokumendid ja videokaamera ning hakkas politseinikke filmima. See ajas nad vihale. "Kaamera võeti ära ja naispolitseiniku sõnul tõin ma filmimisega endale tõelise jama kaela," räägib autojuht, kelle sõnade kohaselt pandi tal seepeale käed raudu ja tee viis Narva arestimajja. See, et ta oli õhukeselt riides ja toasussides, et autol oli hinnaline koorem, et signalisatsioon polnud sisse lülitatud ja et suur veok jäi lihtsalt tänavale, valveta, politseinikke ei huvitanud.

"Arestimajas võeti ära kõik isiklikud asjad, kuid millegipärast ei märganud politsei särgitaskus olevat mobiiltelefoni," räägib Vladimir, kes helistas arestikambrist õele ja politsei lühinumbril 110. "Politsei numbrilt soovitati mul politsei poole pöörduda," nendib ta.

Narva politsei arestikambris hakkas Vladimiril paha ja ta palus kutsuda kiirabi."

Veresuhkur kerkis

Umbes kahe tunni jooksul ei kutsutud kedagi," räägib ta. "Siis kadus mul pilt ära ja tuli ette siis, kui kutsutud kiirabi nuuskpiiritusega vati nina alla toppis." Meedikud tegid talle EKG, mõõtsid veresuhkru tasemeks 19,8 mmol (normaalne on 5) ja viisid ta haiglasse.

Teel haiglasse palus Vladimir kiirabil tänavale jäänud auto juurest läbi sõita, et saaks selle vähemalt turvaliselt ära parkida. "Meedikud tulid vastu ja ma viisin masina bensiinijaama turvakaamerate nägemisulatusse ja panin ta korralikult valve alla," räägib autojuht.

Enne haiglasse viimist nõudsid politseinikud Vladimirilt allkirja paberile, mille kohaselt on politseiniku löömise pärast alustatud kriminaalmenetlust, ja teatasid, et ta peab pärast tulema tagasi politseisse. "Ma ei saanud tagasi minna, sest olin viis päeva Narva haiglas."

Vladimiri õde Irina kirjutas juhtunu kohta politseisse avalduse. "Vend ei tõsta kindlasti politsei vastu kätt, ta isegi ei ropenda," on õde veendunud. "Politsei on süüdi tema haiglasse sattumises ning minu arvates ei tohi sellised inimesed politseis töötada, sest nad mõjuvad selle organisatsiooni mainele väga halvasti."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis