Mimi kutsus teda alati härra presidendiks, mitte Jackiks. Mees aga keeldus teda armatsemise ajal huultele suudlemast. Kuid 19aastane Valge Maja praktikant oli John F. Kennedysse ikkagi kõrvuni armunud.
Ameerika kõmuleht New York Post avaldas katkendeid nüüdseks seitsme lapse vanaema, 69aastase Mimi Alfordi äsja ilmunud mälestusteraamatust "Once Upon a Secret" ("Oli kord üks saladus", pildil), kus endine kirikuadministraator oma armuloo president John F. Kennedyga kõigis üksikasjades avalikkuse ette toob.
1962. aasta juunis oli Mimi Beardsley sale ja kuldsete kiharatega 19aastane tudengineiu. Tänu headele sidemetele ja tütarlaste etiketikoolis omandatud lihvile oli ta saanud praktikandikoha Valge Maja pressibüroos. Temasuguseid iludusi oli sinna palgatud terve punt – nagu selgub, presidendi seltsilisteks ametisõitudel ja pidudel.
"Olin šokis, tema hariliku olekuga."
Neljandal tööpäeval kutsus keegi assistent piiga presidendi residentsi basseini sulistama. Sealsamas käis oma seljavalude leevendamiseks iga päev ujumas ka 45aastane Kennedy. Nüüdki libistas JFK end basseini ja ujus piiga juurde. "Mimi, eks?" küsis ta. "Jah, söör," vastas praktikant. "Ja sa oled sel suvel pressibüroos?" Mimi noogutas: "Jah, söör, olen küll."
Kennedy ei viivitanud. Selsamal õhtul kutsus presidendi sõber Dave Powers neiu pärast tööpäeva peole. Valges Majas ootasid teda peale Powersi veel kaks noort naisalluvat. Mees kallas Mimile ühe kokteili teise järel. Viimaks saabus president, kes kutsus neiu oma valdusi vaatama. Praktikant arvas, et kutse kehtib kogu seltskonnale, kuid teised neile ei järgnenud. JFK viis Mimi tuppa, mida ta nimetas proua Kennedy omaks.
"Märkasin, et ta nihkub mulle üha lähemale. Tundsin ta hingeõhku oma kaelal. Ta pani käe mu õlale," kirjutab Alford. Enne kui Mimi arugi sai, vaatas president talle sügavalt silma ja talutas teda voodiserva poole. "Ta nööpis mu kleidi ülemise osa aeglaselt lahti ja katsus mu rindu. Siis sirutas ta käe mu jalgade vahele ja hakkas mul aluspükse jalast tõmbama." President lasi oma püksid maha ja Mimi vabanes kleidist. Ent kui kuulsa kölni vee nr. 4771 järele lõhnav riigipea voodis neiu kohale kummardus, märkas ta vastupanu. "Kas sa pole seda varem teinud?" küsis Kennedy. "Ei," vastas Mimi. "On kõik hästi?" küsis president. "Jah," vastas tüdruk. Niisiis jätkas Kennedy seda, mida oli alustanud, kuid nüüd veidi õrnemalt.
"Kui ta lõpetanud oli, tõmbas ta püksid üles ja naeratas mulle," meenutab Alford. Seejärel näitas president, et Mimi läheks end vannituppa korrastama. Õhtu jätkus puhketoas teiste seltsis. "Olin šokis. Tema seevastu oli täiesti hariliku olekuga ja käitus, nagu oleks see, mis äsja juhtus, kõige loomulikum asi maailmas." Kui Mimi midagi süüa ei soovinud, kutsus president auto, et see ta koju viiks. "Mu peas kajas ainult: ma pole enam neitsi."
Järgmisel nädalal kutsuti Mimi taas ujuma. President ei reetnud vähimagagi, et nende vahel oleks midagi aset leidnud. "Ma ei suutnud talle silma vaadata," pihib Alford. Hiljem juhatas Kennedy neiu teise magamistuppa. "See oli meie salajase armuloo algus. Fakt, et mind ihaldab Ameerika kuulsaim ja võimsaim mees, üksnes võimendas mu tundeid, kuni punktini, kus vastupanu ei tulnud kõne allagi."
Ei suudelnud kunagi
Pärastlõunati oli neiul ja riigipeal kombeks basseinis ujuda. Seejärel tõttas Mimi oma töölaua taha ja jäi ootama kutset ülakorrusele. Kõik sõltus mõistagi proua Kennedy käikudest. Jacqueline Kennedy tuppa nad enam ei läinud, vaid magasid presidendi magamistoas, kus vedelesid raamatuvirnad ning ajakirja- ja lehepatakad. Riigi esileedi ees neiu end süüdlasena ei tundnud.
Seks oli Mimi sõnul mitmekesine ja lõbus. Aeg-ajalt ilmutas Kennedy mängulisust, aeg-ajalt nautis pikkamööda armatsemist, teinekord jälle tegi kähku. Tihtipeale käisid nad koos vannis, sest Kennedy oli puhtusefriik ja vahetas särki kuus korda päevas. Nad mängisid kummipartidega ja panid neile Kennedy pereliikmete järgi nimed. President õpetas oma noort armukest munarooga tegema. Mimi meenutab, et Kennedy armastas toonast estraadimuusikat, eriti Tony Bennettit ja Frank Sinatrat. Üheskoos laulsid nad hitte oma lemmikmuusikalist "Kuidas eriliste pingutusteta äris edu saavutada". Vahel veetis Mimi presidendi juures ka öö ning siis laenas Kennedy talle mõnd oma helesinistest puuvillastest öösärkidest.
Kuid nende vahel püsis alati mingi distants. "See võib seletada, miks me kunagi ei suudelnud," usub Alford. "Lai kuristik me vahel – vanus, võim, kogemus – kandis hoolt, et meie armuloost ei saaks areneda midagi tõsisemat."
Suve lõpus teatas Mimi, et naaseb ülikooli. Kennedy lubas talle Michael Carteri nime all helistada ning mängis talle ette "Sügislehti" Nat King Cole’i esituses. President palus neiul sõnu kuulata: "Aga kõige rohkem igatsen ma sind, mu kallis, kui sügislehed langema hakkavad." Tüdruk kinkis Kennedyle hüvastijätuks sellesama plaadi, mille kaane ta oli kaunistanud omakorjatud lehtedega. "Sa tahad mind nutma ajada," ütles Kennedy. "Ma ei taha teid nutma ajada, härra president. Ma tahan hoolt kanda, et te mind mäletaksite."
Viimane randevuu enne Kennedy surma
Juba nädal pärast õpingute algust helistas Michael Carter Mimile. President külvas ta küsimustega üle: mis kursused ta valinud on, kas õpetajad on toredad, mida ta õhtuks sõi? Kui Jackie Kennedy ära oli, kutsus president Mimi Washingtoni. Lennukipilet ootas teda lennujaamas.
Ent Kennedy ilmutas ka varjupoolt. Lõbusal peol Bing Crosby kõrberantšos pakuti mingeid kollaseid kapsleid, mis ilmselt oli amüülnitraat. "President küsis, kas ma tahaksin seda ravimit, mis ergutab südant, aga väidetavalt teeb ka seksi paremaks. Ütlesin ei, aga ta tegi kapsli lahti ja toppis mu nina alla." Ise president medikamenti ei võtnud. "See oli uus tunne ja mul tekkis hirm," meenutab Mimi. "Läksin paanikasse ja jooksin nuttes välja."
Korra ärgitas president noort armukest oma semule Powersile suuseksi tegema, kui too, püksisääred üles rullitud, basseinis jalgu jahutas. "Ma ei usu, et president arvas, et ma seda tõesti teen. Aga mul on häbi öelda, et tegin küll... President vaatas sõnatult pealt." Hiljem oli Kennedy mõlemalt osapoolelt vabandust palunud.
Kuid riigipea paljastas armukesele ka oma hinge. Kui tema pisipoeg Patrick suri ja Jackie maamajas kosus, naasis Kennedy Valgesse Majja. Ta istus koos Mimiga toas, mille põrandal oli patakas kaastundeavaldusi. "Mõned olid sõpradelt ja teised võhivõõrastelt, aga kõik olid südamlikud ja äärmiselt liigutavad. Vahel, pisarad mööda põski veeremas, kirjutas ta mõnele kirjale midagi peale, ilmselt märkmeid vastuse jaoks. Aga enamjaolt ta lihtsalt luges neid ja nuttis. Mina nutsin ka."
Viimast korda kohtus Mimi Kennedyga 1963. aasta novembris Manhattani hotellis. Neiu valmistus abielluma oma ülikoolikallima Tony Fahnestockiga. "President võttis mu oma käte vahele, kaisutas pikalt ja ütles: "Kuidas ma küll tahaksin, et sa minuga Texasesse kaasa tuleksid!" Siis lisas ta: "Ma helistan sulle tagasi tulles." Mind haaras äkitselt kurbus. "Ärge unustage, härra president, et ma hakkan abielluma."" Seepeale vastanud Kennedy: "Ma tean. Aga ma helistan ikkagi." Seitsme päeva pärast oli president surnud.
Mimi ei rääkinud oma salajasest armuloost ei emale-isale ega lastele. Tema saladus tuli ilmsiks alles 2003. aastal ilmunud Kennedy biograafiaga, kus kirjutati presidendi salasuhtest Mimi Beardsley nimelise praktikandiga. New Yorgi leht Daily News uuris välja, et Mimi oli abiellunud, nime vahetanud, lahutanud ja töötas Marion Fahnestocki nime all presbüteri kiriku administraatorina. Naine möönis, et tal oli 1962. aasta juunist 1963. aasta novembrini Kennedyga seksisuhe. Pikemalt ta juhtunut ei kommenteerinud. Ent kuus aastat hiljem selgus: Mimi on otsustanud suu puhtaks rääkida ja kirjutab memuaare. Need ilmusid USAs eelmisel kolmapäeval.
