Helilooja ja pianist Rein Rannap tunnistab, et iga külaskäik lauljatar Maarja-Liis Ilusa juurde on talle väike eneseületus, sest ta pelgab kogukaid koeri: "Suurte koerte puhul on mure, et nad võivad mind pikali joosta või hammustada!" Ja Maarja hiiglaslik lambakoer Bianca väljendavat rõõmsat tuju üpris agressiivselt.
"Maarjal on igavene suur ja tohutu energiline koer. Ta jookseb mulle juba poolde trepikotta vastu, hüppab üles ja tahab lakkuda," kirjeldab Maarjaga aastaid koostööd teinud Rein külaskäike lauljatari Kadrioru-koju. "Muidugi ma olen peljanud seda, kui ta agressiivselt käitub! See pidi küll tähendama sõbralikkust, aga mulle mõjub see igatahes ohukelli aktiveerivalt."
Hirmu tunneb Rein vaid kogukate koerte ees. "Väikeste vastu ei ole mul midagi, aga suurte koerte puhul on mure, et nad võivad mind pikali joosta või hammustada," selgitab ta. "Loomad meeldivad mulle väga, kui nad on looduses, aga linnakoertega on sageli probleem. Viimsis, kus ma elan, juhtub tihti, et koerte omanikud ei pane neid sugugi rihma otsa," kurdab maestro. Peremees aga ei kontrolli eemalt oma koera. "Mulle küll ei meeldi, kui nad suure hooga minu poole jooksevad ja mind selja tagant nuusivad. Eriti kui koer selja tagant ligineb, tekitab see minus ebakindla tunde."
Kuigi Maarja kaheksa-aastane vana-inglise lambakoer
Bianca on üle poole meetri kõrge, ei tasu teda omaniku arvates peljata: "Ta on ainult natuke näksanud, niimoodi sõbralikult. Ka mind, kui ma vahel natuke kuri perenaine olen olnud, aga see jäi tema nooruserumaluse aega, nii et praegu on temast õnneks kasvanud korralik koer, kes üldjuhul ei hammusta." Bianca olevat üleüldse viisakas loom, kes laua pealt toitu ei nooli ja harva ulakustega silma paistab. Siiski on rõõmsameelsel ja aktiivsel kutsul Maarjale ka üllatusi varuks: "Ühel päeval oli ta kätte saanud Nutella šokolaadivõi tühja purgi. Üllatus oli suur, kui valge koera asemel tuli uksele pruuni koonu ja käppadega koer."
Rannap kirjutas suurest karvasest koerast laulu
Maarja nimetab Biancat parimaks sõbraks ja pereliikmeks. "Bianca on mulle õpetanud seda, et looma armastus on jäägitu ja lõputu. Ta on sinuga nii heas kui halvas," ütleb artist, kelle repertuaaris on ka üks sel teemal kõnelev lastelaul "See tüdruk", mille Rein Rannap mõne aasta eest kirjutas. Laul põhineb Leelo Tungla luuletusel vaiksest tüdrukust, kes on lärmaka ja rahvarikka kooliga pahuksis ning leiab kodus lohutust suurelt karvaselt koeralt.
"Maarja võttis selle laulu kohe laulda. Olen talle näidanud väga palju nii vanu, kuid ette kandmata jäänud, kui ka uusi laule, mis ma olen kirjutanud. Kui laulust korralikku salvestist ei ole, on lauljal raske loost pilti saada ja nõustuda seda oma repertuaari võtma. See koeralaul on erand: kuigi ma tutvustasin seda Maarjale ise ette lauldes, meeldis see talle kohe: "Oh, jah, seda võib teha küll, ma olen nõus!"," meenutab Rein. "Ma vist mõistsin, miks – see räägib ühest armsast karvasest koerast. Kuna Maarjal on endal sihuke karvane koer, kellest ta väga hoolib, siis ilmselt sellepärast laul talle meeldiski," pakub helilooja. Maarja vaidleb siiski vastu, et tekst oli üleüldse hea ja meloodia ilus.
Üleeile õhtul esines Maarja hättasattunud loomade toetuseks korraldatud kontserdil "Hea lugu ja hea tegu" hoopis koos meelelahutusärimees Peeter Rebasega, kes teda kitarril saatis. Duo esitas Stingi hiti eestikeelse versiooni "Kuldne põld" ja Rein Rannapi "Suudluse läbi jäätunud klaasi".
Kümmekond aastat tegutsenud ja rohkem kui 500-liikmelise Eesti loomakaitseseltsi esimesel heategevuskontserdil astusid üles ka õhtujuht Märt Avandi, Lenna Kuurmaa, Orelipoiss, bluegrass- ja gospelansambel Robirohi, Chalice, Liis Lemsalu, Astrid Böning-Nõlvak ja Olavi Kõrre, perekond Johansonid, Tõnis Mägi koos abikaasa Kärt Johansoniga, Liisi Koikson, Ewert and The Two Dragons ning Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna Koor. Nokia Kontserdimajja kogunes üle 800 pealtvaataja.
