Eesti on üks väheseid (Euroopas ka näiteks Norra) riike, kus rahvaesindajale ei ole ette nähtud personaalset abilist.
Küll aga võib nõunikke ja abilisi palgata fraktsioon. Ja neid võib palgata nii palju, kui on fraktsioonil majanduslikult võimalik, arvulist piirangut sätestatud pole. Lätis on saadikul üks abiline, Leedus õigus kuni kahele assistendile (üks pealinnas, teine valimisringkonnas).
Enamikus riikides on igal parlamendiliikmel õigus palgata endale assistent või nõunik, Kreekas assistent ja kolm nõunikku, Prantsusmaal koguni kuni viis abilist.

































