KOMMENTAAR | Ons abielu tõesti mõttetu? (10)

Nõustun täiesti, et abielu pole mingi kindel retsept heaolu saavutamiseks. Aga kas see tähendab kõigest paberimäärimist ja sõrmuseid? Või on väide, et paberit ja sõrmust pole õnneks vaja, üksnes ettekääne?

Läänemaailmas sõlmitakse viimaseil aastakümneil üha vähem abielusid, kuna abieluvälised seksuaalsuhted enam ühiskondlikku moraalitunnet ei riiva.

Hiljuti väitsid USA teadlased, et abielul pole sõrmusteta kooselu ees pea mingeid vaimseid ega füüsilisi eeliseid. Aastaid sadade meeste-naiste lähisuhete arengut jälgides jõudsid uurijad järeldusele, et ehkki abielupaaridel on tugevam tervis, leidub vabaabielupaaride seas rohkem kõrge enesehinnanguga ja õnnelikke inimesi. Elukaaslus toovat kaasa vähem soovimatuid kohustusi ning võimaldavat rohkem paindlikkust, autonoomiat ja isiklikku arengut.

Kas ta loodab paremat leida?

30ndates naine, olgu ta nimeks Triin, on elukaaslasega kümme aastat koos olnud. Neil on kaks last. Ta kinnitab, et on rahul ja abielu pole tähtis. Ometi muutub ta pilk nukraks iga kord, kui seltskonnas jutt kellegi pulmadele läheb või kõlab sõna "abikaasa". "Ma oleks ka tegelikult tahtnud oma mehega abielluda, aga ta pole mu kätt palunud," poetab Triin omavahel olles sõbrannale. Ta tunneb end abielunaiste kõrval alaväärsena. "Kas mul on midagi viga? Kas mees loodab siiani kedagi paremat leida?" küsib ta endalt ja pelgab, et tütred on peagi piisavalt vanad küsimaks, miks on emmel ainsana teine perekonnanimi.

Suur osa naisi on lootuse kaotanud, et keegi neid käepalumiseks küllalt tõsiselt võtaks. Sestap sisendavad nad endale, et viinamarjad on hapud. Eks vabandus leida ole targem kui päevast päeva põdeda. Hulk mehi, kes tahakski naist seaduslikult ära võtta, kardab meeleheitlikult korvi saada. Aga kui paljud naised ütleksid tegelikult ei, kui armastatu neile sügavalt silma vaataks ja kuulsal küsimusel kõlada laseks?

Õudusunenägusid tekitab ka suurejoonelise pulmapeo korraldamine. Ent kes takistab ühte heitmast ilma sadade peokülaliste ja aastateks võetud pangalaenuta? On ju abielu eelkõige kahe armastaja omavaheline asi.

Minu jaoks tähendabki abielu liikumist paarisuhte kõrgeimale võimalikule tasandile – märki sellest, et inimesed on leidnud kellegi, keda nad usaldavad piisavalt olemaks veendunud ühises tulevikus. See on žest, mis kinnitab soovi olla partnerile toeks nii edusammudes kui ka tagasilöökides. Aina sagenev hirm abielu ees on justkui eos allaandmine: nagunii ei suuda ma tõotust pidada! Inimene ei usu, et kooselu võiks püsida, ja jätab endale kergema taganemistee.

See peegeldub ka levinud abieluvastases argumendis: ametlikult lahutada on raskem kui lahku kolida. Paberimajandus, varajagamine, riigilõiv. Ent miks mõelda esimese asjana potentsiaalsest lahkuminekust? Kui tunne pole päris õige, on tõesti targem abiellumata jätta, aga pahatihti pole üha egoistlikumaks muutuvad inimesed lihtsalt valmis probleeme lahendama ja harmoonilise suhte nimel pingutama. Hõlpsam on ju pea liiva alla peita ja sukelduda uude suhtesse, kuni sealgi proovikivid ilmnevad.

Sisuline tähendus on olulisem

Võrreldes igavese elukaaslusega annab abielu ühtse perekonna tunde. Abielu ei peaks tajuma kui piiravat kohustust, sest tegelikult see ju kooselust ei erine. Suurem seotus väljendub ehk selles, et probleemide lahendamisel ei vannuta nii kergelt alla. Ja see on pigem hea, et sildu kerglaselt ei põletata. Ilus tseremoonia, võimalus aastaid hiljem pulmapilti silmitseda ja pulmakleiti selga proovida on vaid boonus. Abielu tähendus on sisuline. Skeptikuid peaks veenma tõik, et homopaaridele on nõnda tähtis väljendada omavahelist armastust abielu sõlmimisega – ju siis tavakooselus miskit puudu jääb.

Möönan, et abiellumisotsus ei tohiks olla uitmõte. Tänapäeval on võimalik kaasat enne põhjalikult tundma õppida ja kooselu katsetada. Ja kui see Õige leitud, sümboliseerib abielu mõlemapoolset valmisolekut lõpetada õielt õiele lendamine ning kõige kirevamale ja paremini lõhnavale õiekobarale paigale jääda.

Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

KOMMENTAAR | Kes on viisaastaku edukaim PR-firma?

Kommentaar | Toomas Reisalu, endine ajakirjanik
Õigel teel on need, kes oletasid, et viisaastaku edukaima suhtekorraldusfirma valimisel käib pingeline võitlus kahe riikliku taustaga organisatsiooni vahel – kapo versus riigiprokuratuur.

Kui erakondade paksud kukuvad… (10)

Kommentaar | Martin Helme, kolumnist
Kultuslikus makaronivesternis «Hea, halb ja inetu» satub inetu Tuco sõjavangide laagris hiigelsuure jõhkardist valvuri piinatavaks, kuid ei kaota südikust. «Mulle meeldivad suured paksud mehed. Kui nad kukuvad, teevad nad kõvemat kisa ja vahel ei saagi enam püsti». See ütlemine tuli meelde Reformierakonna rahapesuskandaali puhkedes.

(:) must meedia ja must raha hukutavad Eesti riigi (26)

Kommentaar | (:)KIVISILDNIK
Kodanik Meikari puhtsüdamlik ülestunnistus ei tohiks meid kedagi üllatada, iga tädi Maali ja nimetu Delfi kommentaatorim**n teab, et kõik poliitikud on sead, värdjad ja reeturid. Poliitikud ja must raha on lõputu ja tüütu teema – Edgari idaraha, sotside idaraha, roheliste hämarad skeemid, isamaaline kodakondsusmüük, raudteemüük, kolhoosnikepartei maadevahetus, erastamine, kodanik Pandi edulugu – see teema on lõputu.

KOMMENTAAR | Maksuseadus pea pealt jalgade peale (5)

Kommentaar | Jaan Metsaveer, TTÜ emeriitprofessor
Viimasel ajal on ka valitsusparteid hakanud rääkima sellest, et tööjõumakse on vaja vähendada. Praegune tööjõu maksukoormus on tõesti liiga suur. Kahjuks aga kaasnevad jutuga tööjõumaksude vähendamisest jutud kaudsete maksude suurendamisest, sest käibemaks ei olevat tööjõumaks.

Privaatsus tähendab ka ilmajäämist (2)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Inimestel ei maksa seoses Google Streetview’ga privaatsuse kadumise või oma avaliku kuvandi kontrollimatuse pärast väga muretseda, leiab kolumnist Vahur Afanasjev.

KOMMENTAAR | Tallinn väärib palju paremat (22)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Järgmise aasta kõige olulisem küsimus Eesti poliitilises konnatiigis on, kas pärast kohalike omavalitsuste valimisi õnnestub Savisaarel säilitada linnapea koht või sunnitakse ta sellest loobuma.

KOMMENTAAR | Vene koolis on aeg eelistada ENSV asemel Eesti Vabariigi huve (7)

Kommentaar | Sergei Metlev, Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige
Sattusin lugema TLÜ õppejõu Vitali Belobrovtsevi kommentaari "Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel" 3. mai Õhtulehest ja mõtlesin, et sellisele kirve-propagandale peab vastama, kuna autor viib häbenematult inimesi eksitusse rusikaväidetega "venekeelse hariduse likvideerimisest" ja seostab osaliselt eestikeelset õpet sunniviisilise eestistamisega.

Mitte ainult Ansip, vaid terve riik on väsinud? (23)

Kommentaar | Nasta Pino, vabariigi kodanik
Hiljuti tunnistas meie peaminister avalikult, et ta on väsinud. Imelik küll, kuid seda oli kosutav kuulda. Ka tema, nagu paljud meist. Temagi on inimene, mitte igiliikur, kelle eesmärk on oma riiki igavesti eesliinil hoida, teistest parem olla.

«Neegriküsimus» on põletavalt päevakorral? (34)

Kommentaar | Jüri Kallas, literaat
Sõna «neeger» kasutamise keelamine on pseudoprobleem, leiab kolumnist Jüri Kallas.

KOMMENTAAR | Kiusamine on lõbus vaatemäng? (4)

Kommentaar | Ramo Pener, õpetaja
Kool pole juba ammu enam turvaline paik, kus saaks keskenduda põhiprotsessidele.

Õnn, kaitse ootamatult portfelli saanud kaitseministrit! (5)

Kommentaar | Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja
Urmas Reinsalu kaitseministriks saamisele eelnes IRLis kaks õnnetust, mis talle selle portfelli kokkuvõttes tõidki. Eks tulevik näita, kas ja kelle õnneks või õnnetuseks.

Vene gümnaasiumi ja eesti keele ümber ja taga toimuvast (10)

Kommentaar | Mart Rannut, keeleteadlane
3. mai Õhtulehes avaldatud Vitali Belobrovtsevi artikkel «Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» on signaaliks, et Belobrovtsev ei taha Eesti haridusarengu pidurdamisel keskerakondlastele alla jääda. Erinevuseks on see, et kui keskerakondlased leiutavad selleks uusi põhiseaduslikke inimõigusi (nt senitundmatu põhiseaduslik õigus õppekeelt valida!), siis Belobrovtsev on rõhu pannud faktide väljamõtlemisele.

Belobrovtsevid on aktiivsed vastalised (1)

Kommentaar | ÕL

Lohinal tagasi 19. sajandisse (8)

Kommentaar | Sulev Uus, Eesti Keele Kaitse Ühing
Paradoks, aga eesti keelt saab rikkuda ka ilma keelenorme rikkumata. Ilmekas näide on viimaseil aastail hoogsalt leviv lohistamine.

Unistuse toetav hääl

Kommentaar | Katrin Pauts, ajakirjanik
Seisan, pea kuklas, koduõuel, silmad ainiti jälgimas tibatillukest musta täppi pilvitus taevas, mis jätab endast maha kriitvalge joone.

KOMMENTAAR | Väiketootmine põhiseadusesse? (4)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Heakskiiduga lugesin Evelin Ilvese avaldust, et see, "mis vähemasti toitu puutub, ei tule see tervele inimlapsele iialgi keemialaborist ja tehasest, vaid ikka põllult, metsast ja veest". Esimene leedi jutustas, et ameeriklased on seljatanud kolesteroolihirmu ning peavad kõrghoonete katustel kanu.

KOMMENTAAR | Hiina vallutab Vahe-Euroopa

Kommentaar | Toomas Alatalu, vaatleja
Selle aasta esimese nelja kuu mõjukaim muutus Ida- ja Kesk-Euroopas (edaspidi Vahe-Euroopa = VE) on kaheldamatult Hiina peaministri Wen Jiabao kohtumine selle piirkonna 16 riigi valitsusjuhiga, kelle hulgas oli ka Andrus Ansip.

ÜKS KÜSIMUS | Arstid ei opereeri terveid inimesi (3)

Kommentaar | ÕL
Kas Eestis tõesti opereeritakse terveid inimesi ainult selleks, et raha kätte saada, nagu viitas patsientide esindusühingu juht Pille Ilves 26. aprilli Õhtulehes.

Sajandi hirm või võimalus

Kommentaar | Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Avastasin eelmisel sügisel mõni päev enne 43. sünnipäeva habet ajades oma juustest esimese halli karva. Tuju viis täitsa nulli ootamatult tulnud teadmine, et lõplikult on möödas see õnnelik tudengiaeg, mil meil sõpradega oli kenaks kombeks üksteisele sünnipäeval lõõpimisi soovida õnne viimaseks veerandsajaks.

Riigikogu kantselei arutab välikohviku avamist

Kommentaar | ÕL

Miks luua teedel kunstlikke takistusi? (12)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Ekspertide komisjon langetas hiljuti karmi otsuse – tänavu suvel piirkiirust ei tõsteta. Kui argumenteeritud see otsus on, jäägu spetsialistide südametunnistusele, aga kummaline on kuulda tarkade meeste suust erinevat juttu. Kriitikatulv on tohutu.

Sotsiaalmaksu lagi – kellele ja miks? (7)

Kommentaar | Heido Vitsur, majandusteadlane, Arengufondi ekspert
Majandusteadlane Heido Vitsur selgitab, miks Eestile on kasulik koalitsioonileppes 2014. aastast plaanitav sotsiaalmaksu lae kehtestamine.

Lätlase palli juhtis korvi jumala sõrm (3)

Kommentaar | Tiit Kuresilma, mõtleja
Lätlane Škele tegi Eesti korvpallimeeskonna videoklippides kuulsaks kogu maailmas, kui viskus auti mineva palli poole keskjoone lähedal ja, selg korvi poole, palli tagantkätt rabas ja viskas, ning see lendas sihtimata peaaegu üle poole välja ja tabas korvi.

Kes on majas peremees? (2)

Kommentaar | ÕL
«Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» Vitali Belobrovtsev (Õhtuleht, 3. mai 2012)

See oleks ju kolhoosistki hullem! (4)

Kommentaar | Indrek Rebase, pensionär
19. aprilli Õhtulehes ilmus lugu Tallinna kurikuulsast rõdupiirdevaringust. Õnn, et keegi viga ei saanud.

Milline on seks poole sajandi pärast? (8)

Kommentaar | Gohar Markosjan-Käsper, kirjanik
Kirjanikuna on mul kaks kehastust, tavalise proosa kõrval kirjutan ka ulmeromaane. Miks?

Kohtuskäimine peab muutuma odavamaks, menetlus kiiremaks (6)

Kommentaar | Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, IRL
206 SE pole Peugeot’ uus mudel, vaid kohtumenetluses riigilõive alandav eelnõu koos lisadega, mille eesmärk on alandada riigilõive ja muuta kohtuveskite jahvatamist kiiremaks.

KOMMENTAAR | Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel (37)

Kommentaar | Vitali Belobrovtsev, Tallinna ülikooli õppejõud
Saan aru, et kirjutan nüüd ennast sisse kapo järgmisse aastaraamatusse, kuid – pole ühtegi mõistlikku argumenti vene koolide sulgemise poolt.

Tropp suhu igaveseks (12)

Kommentaar | Agu Uudelepp, suhtekorraldaja
Kahjuks ei ole Londoni olümpiamängude kavas ala, mis annaks eestlastele kindlalt medali. Lausa terve poodium võiks meie päralt olla. See ala on avaliku arutelu tapmine.

Järelehüüe | Imeline Tiit Veeber (1948–2012) (26)

Kommentaar | Olev Remsu
Mõnele inimesele on palju antud. Tiidul oli peas 900 telefoninumbrit, praktiliselt kõigi omad, kellega oli olnud kas või üks kõne. Täpselt samamoodi olid tal peas kaks tema hiigelfirmat, Giga ja Fortum-Tartu. Ta ei vajanud mingeid pabereid, jooniseid, aruandeid, projekte, kontorit ega muid abivahendeid ja abistajaid, kogu see meeletu hulk informatsiooni oli tal peas.
Saada vihje
6 144 144
vihje@ohtuleht.ee
Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.
Nimi:
E-mail
Vihje:
Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Nimi:
E-mail
Fail:
Pildifaili suurus vähemalt 25 KB ja kuni 2 MB.
Kirjeldus:
Kui näed midagi põnevat, siis võta mobiil ja pildista! Saada pildiga MMS aadressile pilt@ohtuleht.ee. Sõnumi hind on paketipõhine. Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Ilm: Tallinn
17°
R 25.05
selge
17°
L 26.05
vähene pilvisus
18°
P 27.05
selge
18°
E 28.05
poolpilves
18°
T 29.05
selge
12°
K 30.05
poolpilves
13°
N 31.05
selge
12°
R 1.06
pilves
11°
L 2.06
pilves
14°
Anekdoot

Inglane läks võõrastemajja, ja võtnud istet kamina juures, läitis piibu. Toa ühes nurgas istus temale tundmatu mees ja suitsetas sigarit. Järsku hüppas too tundmatu toolilt üles ning jooksis inglase juurde, hüüdes:
"Härra, teie kuub on tuld võtnud!"
"Palun, sir," ütles tülitatu külmalt. "Kõigepealt nimetage oma nimi, alles siis kõnetage mind. Teie oma kuub põleb juba pikemat aega, aga mina pole tulnud teid sellepärast tülitama!"

Parimad pakkumised