Minister Aaviksoo asub Augeiase tallide kallale

Tule taevas appi! Ja see on haridusminister.

üks mõtetuimaid ministreid ,ei saanud kaitseministrina hakkama ei saa ka nüüd. mõtetu mees.

Lugege ka muutunud NATO-st:
http://rahvuslane.blogspot.com/2012/02/matti-ilves-muutunud-nato.html

Kutsekooli üldhariduse osa on selline naljanumber, et selle võiks samahästi üldse andmata jätta. Ei saa aru, miks minister kutsekoole idealiseerib. Ametioskusi võib töölisklass seal omandada, kuid edasi õppimiseks vajalikku keskharidust sealt kindlasti ei saa. Küll aga õpitakse üksteiselt "kombeid." Sõidan nädalavahetusel maakoju samas bussis kutsekooli õppuritega. Gümnaasiumiõpilaste suust ei ole kunagi selliseid roppusi, labasust ja lauslollust kuulnud, kui kaigub üle bussi, kus on mõned kutsekaõpilased.
Selle reformiga lahutatakse lapsed 15-aastaselt perekonnast, antakse täielikult kaasõppurite meelevalda, see on nagu Makarenko koloonia. Sellest ei räägigi, et suures osas Eesti maakondadest ei ole ühistransporti, millega saaks koolipäeva alguseks maakonnakeskusse ja õhtul tagasi. Ammugi veel kõik 150 gümnaasiumiõpilast ühest kindlast vallast. Kas keegi on sellele üldse mõelnud? Ja see koolides õpetajate vahetamine on ju tore mõte, kuid kuidas saab õpetaja ühest koolist teise, kui tal oma autot ei ole? Praegu käib maaõpetaja koolis samuti koolibussiga kui õpilased. Maakonna teise otsa aga lihtsalt transporti ei ole. Jätab oma lapsed ja majapidamise maha ja kolib aastaks teise valda? Minister ei ole ilmselt kunagi maal käinud, seal elamisest rääkimata.

Minu arust on Aaviksoo väga tubli minister.Püüab hariduses aastaid tegemata töö nüüd järjele sättida.Tal on selleks julgust ja tahet.Paarkümmend aastat aina räägime ja reformime alates Repsist,Lukasest jne.Muutunud pole seni midagi.Seni kuni lapsevanemad ei kasvata ise oma last vaid nõuavad seda ainult koolilt(stiilis,et kutsekoolis õpetatakse lapsi ropendama!) ,ei muutu midagi.Laps peaks kasvatuse saama kodust ja hariduse koolist,meil kiputakse seda kõike koolilt tahtma.

Lammutamine käib kiiresti, aga midagi uut ülesehitada - see on küsimus. (näide Kunstiinstituudi lammutus). Lammutame koolid , aga kuidas siis maalapsed koolis käima hakkavad. KUS ON ÕPILASKODUD ? Bussiliiklus jne. Külad jäävad tühjaks ja linnas neid logardeid palju, kes enda eest hoolitseda ei oska. Linnakodus pole ju midagi teha . jõlkuda ainult tänavail ja kaubanduskeskustes. Maalapsed oskavad ja tahavad tööd teha , oskavad ka rahaliselt paremini toime tulla. Ennem peaks ikka mõtlema ja ka maarahvaga läbirääkima kui lammutada. Iga uus asi ei pruugi hea olla. Tuleb põjalikult ikka analüüsida, kas tõelised analüüsid on ikka olemas. Suurt kahju tehti omal ajal Haridudministeeriumi viimisega Tartusse. Kas see oli ikka mõistlik otsus. Otsus mis oli läbimõtlemata. Ennem võiks mõnes maakonnas katsedada ja siis analüüsida kas on hea ja siis terve süsteem lammutada. Soovin tarku otsuseid. Tegu ei pea tegema teo pärast vaid ikka kas on kasulik. Maakoolidest tulevad väga tugevad õpilased ei ole nad sugugi lollimad kui linnakooli lapsed.

Saadame kõik lapsed kutsekooli, aga kas riik on ka tellimuse teinud milliseid erialasid vaja on. Olen aastaid olnud kutsekoolis õpetaja ja nende aastatega näinud kui õpetame töötuid. Kui lõpetavad siis ei olegi neid erialasid vaja. Kus on need analüüsid milliseid erialasid vaja. Tühja mõtetut tööd pole vaja teha. Haridusminister mõtle sellele jasiis lammuta. Ah öelda oleks palju aga kas üldse kuulatakse neid, kes võiksid head nõu andma. Tehake omaenese tarkusest. Aastate pärast siis ahetame, et oli ikka üks loll otsus hea süsteem (toimuv) lammutada. Soovin kainet mõistust - mitte osuse tegemist sampuseklaasiga vaid ikka kaine peaga ja mitte suurushullustusega. Või lihtsalt - TEHTUD

Kõigi nende hävitusplaanide kõige värdjalikum osa ongi väljakujunemata noorukite viimine vanemate kontrolli alt kaaslaste ja veidi vanemate noorukite kontrolli alla.
Aga midagi ei ole teha - solidaarsus-, stabiilsus- jne. fondidesse on vaja raha kokku saada. :(((

Midagi on vaja haridusega teha, see on kõigile selge. Aga tegemiseks on vaja tegudeinimest. Kes mäletab, millal oli enne Aaviksood haridusministriks tegudeinimene? Pakun, et viimane oli Klaassen. Vahepealsed olid niisama poliitilulejad, sellest ka hädede kuhjumine.

Mulle härra Aaviksoo meeldib, ei lase EKA asjapulkadel edale pähe istuda ja seda kivi tuleb keerata ning vaadata, mis seal all on.
TUBLI, HÄRRA AAVIKSOO! NII JÄTKAKE!

Küsimus: Kui võtta maagümnaasiumist kolm ülemist klassi ära, on maja ju ikkagi vaja kütta.
Vastus: Ei ole ju vaja kogu maja kütta ja valgustada ja koristada.
Kommentaar: Kui on paralleelideta gümnaasiumiosa, siis vabaneb teoreetiliselt kolm ruumi. Tohutu kokkuhoid tõesti! Tegelikult ei pruugi kolmegi vaba ruumi tekkida, sest gümnasistid käivad samas ainekabinetis, kus põhikoolgi.

Paneme kinni, kaotame, ühendame, muudame struktuure. Osa erialsid võiksid Eesti noored Aaviksoo arvates üdlse Lätis või sakndinaavias õppida nt meremehe amet, kuigi lõpetamisel on kutsekindlus 100%. Paljud noored tulevad kutsekooli just madala sissetulekuga peredest, tahaks näha, kuidas põhiahriduse baasil õpilaste vanemad õpingud väljaspool Eestit kinni maksavad. Ma ei valinud IRL-i.

Mõttetu Mees

Sa võid last 15 aastat kodus kasvatada, kuid siis läheb ta Aaviksoo kava järgi kodunt ära kutsekasse või kaugesse gümnaasiumi, kaotab koduga kontakti ja sa võid vaid jumalat paluda, et ta halvas seltskonnas jaksaks endaks jääda ning selle eest kiusama ei hakataks või lausa maha ei löödaks. Tundub, et Aaviksoo ei ole kutsekaõpilastega kokku puutunud. Võiks küsida, mitut raamatut nood on peale põhikooli lugenud või mitu korda teatris käinud. Või mis on näiteks kellegi vanaema nimi või millal vanaema sünnipäev on. Selle järgi võib ennustada, millised on pärast reformi ka gümnaasiumiõpilased, kes perest lahutatakse. Muide, kus õppisid ja elasid kooliajal ministri enda lapsed? Miskipärast ei usu, et ta nad teise Eesti otsa autoremondiluksepaks või juuksuriks õppima oleks saatnud.

See kantseleikarjerist kantis sambaafääriga kümneid miljoneid rahva raha ei tea kuhu. Keskerakond algatas korduvalt küsimuse selle afääri asjus uurimise algatamiseks. Reformivalitsus oli vait nagu siga rukkis. Kaitseministeeriumi varjus oli ju hea tehinguid teha.
Nüüd hävitab haridusministeerium koole. Meeleheitel õpetajad, õpilased ja lapsevanemad esitavad palvekirju valitsusele. Saate aru, et just valitsuse rahvavaenulik poliitika on selle olukorra tekitanud. Ei ole Keskerakondlik linnavalitsus selles süüdi. Väitku see Isamaa Reeturite Liidu ametnik mida tahab..

Töötasin koolis järjepanu 1965-2011. a sügiseni õpetajana, direktorina, õppealajuhatajana, vahepeal põikasin neljaks aastaks ka haridusosakonda juhtima. Sai päris mitu ministrivalitsemist üle elatud. Igaüks neist alates Gretškinast rääkis kapitaalsest koolireformist. Oli seega omamoodi Herakles Augeiuse tallide sõnnikust puhastamisel. Sebimist oli alailma igasuguste eelnõude ja projektide kallal. Aeg-ajalt võeti uusi õpikuid kasutusele. Reeglina pidi ikkagi aasta või paar õpetama vanade järgi. Midagi tehti küll vormiliselt ära , sisuliselt pole aga muutunud miski, peale selle, et õpilaste ja üliõpilaste teadmised on aina nirumaks jäänud.
Nii palju siis reformidest.

Tubli, Aaviksoo! Õigel teel olete, ülikoolide rahastamist tuleks oluliselt suurendada ning kõrgkooli peaksid saama ainult need noored, kes seda väärivad ehk siis andekad ja töökad. Ülikooli uksed peaksid jääma igavesti suletuks noorte ees, kellel küll rohkelt (vanemate) raha, kuid töökus ja anne ning ka huvi õppimise vastu puuduvad. Kõrgkoolis õppimine peab olema tõsine töö!

Kaitseministrina tegita häbi eesti riigile ,se klaasist ausammas ei ole jätkusuuklik ja näitab selgelt kui habras on eesti vabadus,see ei pea rohkem vastu kui 20 aastat ja siis mis saab ,ausambad tehakse graniidist ja sajanditeks mis ka igavikku jäädvustavad ,mitte aga klaasist,
see haridusministri amet pole ka talle sobiv ,ehk julgeb ta kordtunnistada ,nagu seda tegi Lagle Parek kui oli siseminister ,et pakuti ja võttis nalja pärast vastu ,meile neid nalja tegijaid küll vaja pole ,meil on tegijaid vaja ,

need otsused ei ole enam Eesti riigi hüvanguks vaid selge riigi nõrgestamine
loomulikult on maakoOlide sulgemisel oma eesmärk - õpilaskodudes on lihtsam narkot müüa, kurjategijad on meil ammu võimul
eriti vapustavalt rumal ütlemine Maalehes - õpetajaid pole nii palju vaja sest enam õpivad lapsed internetisT ja üksteiselt !!??
kohutav, MAHA AAVIKSOO JA OTSEKOHE

hea haridus? hea kool? Mis kriteeriumite järgi otsustatakse? Kas riigieksamite tulemuste? Meie kooli 12 - 18 õpilasega gümnaasiumiklassidest (juba 1957.aasstast alates selline õpilaste arv) saab igal aastal ligi pool kõrgkoolidesse, jätkates ka magistriõppes. Tallinnas ja Tartus poleks nende vanematel võimalik lapsi koolitada. Ei usu vajaduspõhisesse toetusesse!! See poleks piisav.