AASTA KÜLA SAATUS: läinud on kool ja postipunkt, alles on raamatukogu ja seltsimaja. KÜLARAHVAS ALLA EI ANNA: me teeme ja näitame, et oleme olemas
Kool ja postipunkt pandi tiitlitega pärjatud külas ammu kinni. Poodi on mitu korda avatud ja suletud. Töötuks jäänud külaelanik mõtles, et kaua võib, ja avas ise külapoe. "Elame edasi," ütleb ta.
Paarisaja elanikuga Venevere küla seltsimaja seinu ehivad tunnustused: Lääne-Virumaa aasta küla 2007, Lääne-Viru sportlikem küla 2007, maakonna üks ilusamatest küladest. Peale selle riigikogu esimehe Ene Ergma tunnustus: tähistaeva pilt selle eest, et küla oli üle-eestilise võistluse "Aasta küla 2007" tubli kandidaat.
Olukord tiitlitega pärjatud külas on aga säärane: 2005. aastal sulges – eks ikka laste vähesuse tõttu – uksed algkool. Laste koolitee pikenes kellele 11 km kaugusele Avinurme, kellele 13 km kaugusele Muugale. 2008. aastal oli lõpp küla lähedal, kaheksa kilomeetri kaugusel oleval Paasvere metskonnal. (Venevere metskond, mis oli küla keskel, likvideeriti üle kümne aasta tagasi.).
Kui Eesti Post 2008 oma Venevere postipunkti sulges, kartsid inimesed, et see ongi kabelimats. Postifirma teatel töötas postipunkt kahjumiga, päevas tehti 5–6 tehingut, kuid ruumi eest tuli vallale maksta tervelt 500 krooni kuus (32 eurot), hinna sees küte ja elekter.
Endine töötu külaelanik avas poe
Lasteaeda pole siin enam ammu, velskripunkti samuti mitte. Lähim sularahaautomaat asub 11 km kaugusel Avinurmes. Riiklikud päästekomandod asuvad 33 km kaugusel Mustvees ja 36 km kaugusel Väike-Maarjas. Enne oli lähim komando Avinurmes, aga see pandi kinni. 22 km kaugusel on Simuna päästjad: enne oli seal riiklik komando, nüüd vabatahtlikud.
Perearst on 12 km kaugusel vallakeskuses Laekveres. Raamatukogu on külas alles. See suhtlemispaik asub endises koolimajas, millest praeguseks on saanud küla seltsimaja.
Suur saavutus on see, et vahepeal poolteist aastat tühjalt seisnud külapood on jälle lahti. Selle avas kohalik elanik eelmise aasta mais. Eluaegse müüja Riina Rosina saatus oli nagu paljudel Eesti inimestel: ühel päeval jäi ta töötuks. Ta oli töötukassas arvel, käis koolitusel, tegi äriprojekti, sai toetust 45 000 krooni (2876 eurot) ja alustaski nii päris oma poe pidamist oma külas. Veneveres. Vald toetas ka.
"Muud ei jäänud üle, pidi tegelema hakkama. Tööd peab tegema, pinsile ei saa –sinna läheb veel aega," ütleb poeomanik ja müüja Riina leti tagant. "Poepidamisega rikkaks ei saa, aga hakkama saab. Inimestel pole ju maal tööd, pole raha."
Kliente jagub, ent alati võiks rohkem olla. Külaelanikud teevad sisseostud külapoest – et oma pood alles jääks. Tõsi, on ka neid, kes linnas käies sealt tavaari kaasa veavad. Peatuvad ka möödasõitjad, suvitajad. Vahepeal, kui poodi polnud, peatus Veneveres kauplusbuss. Pärast külapoe avamist lavka enam külas ei käi.
Poes saab kaardiga maksta. See on suur asi, ütleb Riina, kui vaid teenustasud pangale nõnda rasvased poleks. Suur asi seepärast, et pensionid, palgad jms lähevad pangakontole, kuid lähim sularahaautomaat, nagu öeldud, on 11 km eemal.
Paljud on Riinale öelnud: "Mida sa, hull, teed?" Ja kui kaubapakkujad poodi sisse astuvad, siis imestavad: "Kas sa ikka elad?" Aga pood püsib, raskuste kiuste. "Eestlased on eluaeg kange rahvas olnud – elame edasi," ütleb Riina Rosin ja ohkab samas: "Nii see elu on. Mis võimuga küll saab maale elu tagasi?"
Mida annab külas veel kinni panna?
Poes aega parajaks tegev Einu poetab, et üks hea asi siin maal ikka on: seesama pood. Aga kurtma paneb bussiliiklus, mis õige hõredaks jäänud. Kui liinibussiga liikuma ei saa, siis kord nädalas saab vallabussiga keskusse Laekverre, näiteks perearsti juurde, ja pärast koju tagasi.
Kui Veneveres teha juttu, mida annab väikeses külas veel kinni panna, siis öeldakse muiates, et polegi midagi: kõik on juba kinni pandud. Seltsimaja ja raamatukogu siiski veel on, aga lisatakse kärmelt, et neist kõneldes ei tohi kurja karja kutsuda.
"Kui raamatukogu ka kinni pannakse, siis läheks see elu siin päris kohutavaks," ütleb raamatukogu juht Sirje Raudmäe. Siin ei ole mitte ainult raamatukogu, vaid ka mängutuba kõige väiksematele. Lapsi on, ehkki järelkasvu napib: eelmisel aastal sündis külla paar last, aga iive on miinuses. On ka noori, kes läinud mujale õnne otsima.
Maa sool: riik ei pea olema äriühing
"Kui meie ise ei rabeleks, polekski varsti enam midagi – mõne aja pärast oleks hääbumine," tunnistab Venevere haridus- ja kultuuriseltsi eestvedaja Eerik Lumiste –maa sool, kes sai hiljuti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupilt aastapreemia "Maa sool" Venevere külaelu elluäratamise ja elushoidmise eest.
Seltsimaja juht Kaarel Šestakov on sama meelt. Euroraha eest ülesvuntsitud seltsimajas on kahel korrusel palju ruumi ja võimalusi külaelu arengule kaasaitamiseks. Siin on suur aula, muskli pumpamiseks jõusaal, internetituba nelja arvuti ja printeriga. Tegutseb haridus- ja kultuuriselts (mis loodi omal ajal algkooli eest seismiseks), külal on oma kodulehekülg.
Külaelanikud teevad näitemängu, vaatajaid on olnud isegi 140 ringis. Seltsimaja ehk siis endise koolimaja ukse juures on tänini alles silt: Venevere kool. Seda maha võtta ei raatsita.
"Me teeme ja näitame, et oleme olemas ning meie juures käiakse," ütleb Eerik Lumiste ja annab teada, mis teoksil. Korraldatakse spordivõistlusi (piljard, lauatennis, kolmevõistlus, maakonna suurim noorte malevõistlus), kolmandat aastat käib Venevere mälumängusari. Eelmisel aastal andsid veneverelased välja kaks raamatut mälestustest nõukaajast, mõte käib kolmanda tegemiseks. Peale selle korraldatakse heakorrapäevi, pidusid ja kontserte – käinud on Estonia operetitrupp, Avinurme meeskoor, Metsatöll, Kuninglik Kvintett, C-Jam.
Külarahvale tundub, et riik tahab teha nii, et ellu jääksid vaid suuremad asulad – väiksemad vaadaku ise, kuidas ja kas üldse hakkama saavad. "See on mõtlematu," ütleb maa sool Eerik Lumiste. "Kõik on viidud äri ja raha peale. Riik ei pea olema äriühing."
Üks külaraamatukogusse tulnud nooremapoolne mees ütleb repliigina, et riik ei saa teha seda, mida ta tahab, sest riik – see oleme ju meie. Temal endal pole midagi erilist vaja – piisab, et päike paistab.
