Talvises metsas uidates tekib sageli küsimus: kes siin lume peal on käinud? Nüüd ei pea vastuse saamiseks pikalt pead murdma, sest nii sellele kui ka paljudele teistele küsimustele saab õige rakenduse olemasolu korral vastuse otse nutitelefonist.
Keskkonnateabekeskuse välja antud "Ulukite jäljevihik" ja selle alusel Tartu Ülikoolis valminud nutitelefonirakendus "Kes käis?" ning Eesti Ornitoloogiaühingu, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös kokku pandud "Talvine aialinnuaabits" on nutitelefonide rakendustest kaks uusimat.
Tartu Ülikooli TEEME projekti "Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu" juhi Andres Saagi sõnul on tegemist väga lihtsalt kasutatava abimehega kõigile loodushuvilistele. Kogu materjali – jälgede fotod, skeemid ja seletused sinna juurde – saab telefoni laadida ning sestap ei pea muretsema ka viletsa levi pärast metsas.
Jäljevihikus ja rakenduses on põhitähelepanu fotodel, mis annavad realistliku pildi erinevates lumeoludes leitavatest jälgedest. Mõõtude paremaks tajumiseks on jälgede kõrval tikutoosid.
Esimese nädalaga 1600 kasutajat
Kuid – nutitelefonid ei tule appi mitte ainult loomajälgede tuvastamisel.
Andres Saag räägib, et juba 2009. aastal valmis Trieste ja Tartu Ülikooli koostöös telefoni laetav Eesti puude ja põõsaste määraja, mis oli suisa esimene Apple’i püsiseadmetele toodetud määraja Euroopas.
Pärast seda on Tartu Ülikooli eestvedamisel ning Marko Petersoni teostusel valminud veel Eesti puudel kasvavate suursamblike ja kahepaiksete määraja. Telefoni on võimalik laadida ka eestikeelsed seene- ja täielik Eesti taimede määraja. "Jäljemääraja on seni olnud kõige populaarsem. Esimese nädalaga laeti seda androidtelefonidele alla 960 ning iPhone’idele 630 korda," teab Saag.
Eelmise aasta sügise hakul tegi aga Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) androidtelefonidele tasuta rakenduse, mis annab informatsiooni nii lähimate matkaradade, lõkkekohtade kui ka metsaonnide jts objektide kohta riigimetsas.
"Sügishooajal oli rakenduses ülevaade ka headest seene- ja marjametsadest, samuti sisaldas rakendus seente säilitusinfot ja lihtsamaid retsepte. Jõulueelsel perioodil sai rakendust kasutada sobivate kuusekohtade tuvastamisel," räägib RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitter.
Kasulikud ka koolitunnis
Miks peaksid looduses seiklejad sellised rakendused telefoni laadima?
"Neid on lihtne kasutada. Pealegi mahub ühe nutika aparaadi sisse materjali tunduvalt rohkem, kui jaksaks käsiraamatuid kaasa vedada," muheleb Saag ja soovitab tasuta rakendused õppevahendina kasutusele võtta koolitundideski.
Siiski tuletab ta meelde, et väga kergesti erinevaid liike ometi määrata ei saa. "Sellised rakendused on mõeldud ikkagi neile, keda ei huvita metsas üksnes kõikide asjade nimed, vaid kes tahavad selle teadasaamisel ka võrrelda, analüüsida ja mõelda, mida üks või teine asi võiks tähendada," lausub Saag.
