Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuli eurotsooni riikidega Eesti osa suuruse üle Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM) päris kõvasti vaielda. Eesti osalus ESMis on 0,186 protsenti ehk kokku ca 1,3 miljardit eurot, mille riik kavatseb tasuda reservidest.
Rahandusminister ütles Kuku raadio „Äratajale" antud intervjuus, et vaidlused olid tulised, Eesti seisukoht oli, et riikide osaluse määramisel tuleks arvestada mitte niivõrd rahvaarvu, vaid SKP suurust. Ligi märkis, et tulemus on selline, et Eesti osalus ESMis on 0,186 protsenti ning see on väiksem kui praegune osalus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF), mis peagi tegevuse lõpetab.
Ligi märkis, et EFSFi reeglid lepiti kokku enne Eesti liitumist eurotsooniga, seetõttu Eesti siis kaasa rääkida ei saanud ja selles fondis arvestati osaluse arvutamisel rohkem just inimeste arvu riigis.
Eesti ESMi sissemakstava kapitali suurus on 148,8 miljonit eurot, mis eelduste kohaselt makstakse sisse viies osas (ca 30 miljonit eurot aastas). Minister avaldas arvamust, et esimene sissemakse tuleb teha ilmselt juuli keskel, ESM peaks jõustuma 1. juulil ja esimese sissemakse peaksid riigid tegema 15 päeva jooksul.
Ligi märkis, et laenu riik ei võta - raha võetakse reservidest.
