Vihmasel veebruarihommikul sõitsid Lõuna-Itaalias Sarnos elavad inimesed nagu ikka rongiga Napolisse tööle. Talviselt niiske ja hall hommik tundus olevat igati tavaline, nii et järgnev futuristlik sõit tuli kõigile üllatusena.
Linnalähirong, mis pidi Sarnost Napolisse jõudma kell 9.30, oli täis inimesi, kes tundsid rõõmu, et on vihma eest varjul. Kuid rõõmu ei jätkunud kauaks. Nimelt selgus lühikese sõidu järel, et vastu ootusi ei pidanud ühe vaguni katus vihma.
Inimesed olid sunnitud avama rongis vihmavarjud ning ennast saju eest ajalehtede ja ajakirjadega kaitsma. Vürtsi lisas vagunis olev elektrooniline tabloo, mis pakkus kuupäevaks 2012. aasta 1. veebruari asemel hoopis 9. oktoobrit aastal 2048. Reis tulevikku elati kannatlikult üle, ehkki inimestel on 2048. aastaks ehk teistsugused ootused.
Väärib tähelepanu, et Itaalia raudteefirma Trenitalia investeerib praegu Torino ja Lyoni vahele kiirrongide tarvis uue raudtee rajamisse, mille vastu on aastaid protestinud Val di Susa elanikud (rühmitus No-TAV). Nad kardavad, et koduorust läbi kulgev raudtee teeks sealsele loodusele suurt kahju. Seda enam, et kiirraudtee järele puudub otsene vajadus, sest rongiühendus on ju olemas ja peale selle veel ka korralik tasuline autotee.
Kui Napoli lähistel olid sõitjad rongis hädas vihmaveega, siis riigi põhjaosas häirivad raudteeliiklust lumi ja külmakraadid. Kõige dramaatilisemasse olukorda sattusid rongi Intercity 615 Bologna–Taranto reisijad. Ligi 600 inimest pidid seitse tundi ootama Forli ja Cesana vahel seisma jäänud rongis, milles said otsa küte ja vesi. Trenitalia ei pakkunud reisijatele omalt poolt midagi, vaid müüs neile võileibu neli eurot tükk. Rong seisis kohas, kus läheduses autoteed polnud.
