E-rahvaloendusega kirja saadud 815 467 inimest on mitteametlik maailmarekord. "See rekordipurustamise jutt on muidugi veidi lapsik, sest meie eesmärk on rahvaloendus korralikult läbi viia," ütleb statistikaameti peadirektor Priit Potisepp, kes tunnistab, et rekordijahtimised rahvale meeldivad.
Rahvaloenduse ülemjuhataja Priit Potisepa sõnul täitis jaanuari lõpul ankeedi umbes 50 000 inimest päevas, mis oli juba peaaegu kriitiline piir. "Kaalusime süsteemi huvides keskkonda sisenemise piirangu käivitamist – siis oleks ankeeditäitjaid nagu nõukogudeaegsesse defitsiidipoodi viiekaupa sisse lastud. Lõpuks otsustasime siiski e-loendust päeva võrra pikendada." Esialgne lõpptulemus: 815 467 elektrooniliselt loendatut.
Tõrkeid põhjustas kasutamisaktiivsus
"Loenduse esimestel pingelistel päevadel esinenud tõrked, kus ankeeditäitja arvutiekraanile ilmusid täiesti võõras nimi ja isikukood, pole siiani rahuldavat selgitust saanud," tõdeb Potisepp kriitiliselt. "Hiljem selliseid häireid aga ei esinenud ning üldse ei olnud neid kokku üle kümne."
Üldine ja esialgne hinnang on Potisepa sõnul positiivne. Kõige rohkem üllatas teda see, kui palju rahvast uuendusega kaasa tuli.
Enne, kui rahvaloendajad 16. veebruaril oma ringkäiku alustavad, tuleb loenduse tiimil kogutud andmetes põhjalik inventuur ehk andmekorrastustöö teha, et lõplikult välja selgitada need aadressid, kuhu loendaja peab minema.
Loendajate kahetuhandeline tiim on nüüd komplekteeritud ja 6. veebruaril algab nende aktiivne loenduse-eelne koolitus.
"Loendajal võib ühe loendatava peale kuluda tunduvalt vähem aega, kui seda kulutas iseennast loendanud e-loendaja," ütleb Potisepp. "Põhjendus on lihtne, sest asjatundlik ja konkreetse jutuga loendaja suudab küsimuse mõtte edasi anda märksa kiiremini, kui saab asjale pihta arvuti abitekste puuriv e-loendaja. Seda on näidanud ka meie testid."
Riskirühm – üürnikud
Statistikaameti fuajeesse Endla tänaval astus peadirektori sõnul hiljuti pisarates inimene, kes kurtis, et tema korteri üürileandja on tal kategooriliselt keelanud rahvaloendusel nimetada aadressi, kus ta praegu elab. "See pole kahjuks üksikjuhtum ning ma olen sellisest väga häiritud," ütleb Potisepp. "Üürnikke on ähvardatud isegi korteritest välja tõsta. Selle taga on ilmselt üürileandjate hirm, et rahvaloenduse andmestik satub igal juhul maksuametnike kätte ning nende maksudest kõrvale hoidmine võib saada avalikuks. Andmete liikumine statistikasse on aga ühesuunaline liiklus – mis siia tuleb, siia tupikusse ka jääb. Karta on, et seda juttu ei usuta või siis pole see printsiip kõigini jõudnud."
Üürileandja võib üürniku loendamisest Potisepa väitel teada saada siis, kui ta hakkab näiteks ise sama aadressi kasutades ennast loendama.
