"Hommikul oli alla 30 kraadi külma ja koolis käin bussiga, aga tundidest polnud mõtteski loobuda," ütleb käredat pakast trotsinud Kambja Ignatsi Jaagu põhikooli õpilane.
Kaheksanda klassi 16 lapsest oli eile Kambja koolis kohal seitse. Parajasti ajalootunnis USA minevikku studeerivad kaheksandikud tõdevad kui ühest suust, et kooli tulid nad vabatahtlikult ja rõõmuga. Lõbusaks läheb klassis siis, kui Silver räägib, et tema kodus jäi külmakraadide arutelu ära, sest teha oli vaja järeltöö. Magnusele võiks aga lausa teenetemärgi rinda kinnitada: tema pidi tarkuse manu pääsemiseks kella seitsmeks bussi peale jõudma. "Meie elamine on madalas kohas soode vahel ja termomeeter näitas hommikul 32 külmakraadi," ütleb ta. Grete ja Laura-Liis leiavad pärast väikest mõtlemist, et päris 40 miinuspügalaga nad siiski kooli ei tule.
Kambja kooli esimeses klassis oli eile nullpäev, kuid teise klassi otsustas tulla kaks last. Neljandas klassis oli õpilasi kohal juba neli.
Läksid kooli rõõmuga
"Klassis on muidu 20 last. Kooli tulid need, kes päris Kambjas elavad, bussiga käijatest pole täna kedagi. Ema ütles küll, et väljas on ligi 30 kraadi külma ja ära mine kooli. Aga ise tahtsin tulla," lausub Gea (10). Tema klassiveli Mark on rõõmsas tujus, kuna parajasti on käimas inglise keele kontrolltöö. "See on vaja ära teha, ega pärast parem ole," sõnab ta elutargalt.
Kambja põhikooli direktori Enn Liba sõnul jääb külmakraadide suurenedes ka lapsi vähemaks: üleeile oli koolis 62, eile vaid 42 last. "Muidu on kirvereegel, et väiksemad lapsed ei pea kooli tulema, kui väljas on alla 20 miinuskraadi ja suuremad põhikooli lapsed, kui alla 25. Kas saata laps kooli või mitte, seda teab lapsevanem ise kõige paremini."
"Kõik õpilasbussid sõidavad, sest kui kas või üks laps tuleb tee äärde, siis peab ta kooli saama. Koolis on 20 kraadi sooja ja tunnid toimuvad tunniplaani alusel. Nii mõneski talutares on selliseid soojakraade arvatavasti raske sees hoida. Töötab ka kooli söökla," räägib koolijuht.
Kambja ühte kortermajja sisenevad parajasti Fred ja Celvin kelkudega ja väike koeranäss, kes vaatamata kohevale karvastikule väriseb nagu haavaleht.
Läkiläki silmil, koeraga jalutama
"Arutasime kodus vanematega ja nad soovitasid sellise külmaga kooli mitte minna. Ega me poleks välja üldse tulnud, aga koeraga oli vaja jalutamas ära käia," lausub seitsmendas klassis õppiv Fred.
Teises klassis õppiv Celvin meenutab, et hakkas hommikul kooli minema, kuid et samas majas elav sugulane otsustas koju jääda, tegi ka tema seda.
Kambja mehed Risto ja Tiit askeldasid külma trotsides garaažis.
"Mina andsin oma 10aastasele pojale vaba voli. Küsisin, kas tahad kooli minna? Tema vastas, et tahab, ja praegu ongi ta tundides. Aga kui ta peaks bussiga kooli sõitma, siis seda ei lubaks juba ka mina," ütleb Risto.
Tiit on konservatiivsem. "Sellise külmaga ei aja koera ka välja. Kuskil on piir ja minu jaoks on seitsmeaastase esimeses klassis käiva lapse kooli minemispiir miinus 22 kraadi. Seepärast on minu poiss täna kodus. Tütar käib lasteaias ja ka teda ei viinud me lasteaeda. Külmakraadidele tuleb lisada ju veel ka tuul," räägib ta.
