Detsembris vapustas kogu Eestit juhtum, kus narkomaanist poevaras prokuratuuri väitel tappis töökohustusi täitva turvamehe. Nüüd on selge, et turvamees suri terviserikke tagajärjel, mis teda kallaletungi ajal tabas.
Vahetult pärast traagilist õnnetust teatati, et G4S turvamehele Eduardile (43) said saatuslikuks temast kolm aastat noorema, poolesaja väärteo eest karistatud Paveli kaks peapiirkonda suunatud jalahoopi. Kuigi Eesti Ekspressis avaldas vahetu pealtnägija loo, kelle sõnul vajus Eduard lihtsalt Haabersti Rimi sissekäigu ees kokku, tunnistas prokuratuur alles sel kolmapäeval, et pealtnägijal oli õigus. Selgus ka see, et surma tegelik põhjus oli kohtuarstidel teada juba õnnetusejärgsel päeval, 21. detsembril.
"Prokuratuur ei hoidnud turvamehe surma põhjust salajas ega varjanud infot," selgitab ringkonnaprokurör Ainar Koik. "Kohtuarstliku ekspertiisi akt laekus politseisse alles 23. jaanuaril ja prokuratuur lähtub uurimise edasise käigu otsustamisel just nimelt üksikasjalikust ekspertiisiaktist, kus on täpselt kirjeldatud surnu vigastused ja nende põhjused. Meediale antud kommentaarides viidati sellele, et turvamehe surma täpse põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis, ja surma põhjusena ei välistatud terviseriket."
Turvafirma G4S turundusdirektori Andres Lemberi sõnul pole vahet, kas kaheaastase staažiga töötaja suri füüsilise löögi tagajärjel või ründe tagajärjel aktiveerinud terviserikke tõttu. "Oluline on see, et ründeid teenistuskohustuse täitmisel olevate korrakaitsjate või turvatöötajate suhtes ei tohiks olla, ja seda fakti, et inimene selle käigus hukkus, ei muuda miski olematuks."
Missugune südamehaigus turvamehele saatuslikuks sai, pole prokuratuuri sõnul võimalik avaldada, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega. Kas Eduard oli oma tervisehädast teadlik või miks see tol õhtul vallandus, pole Koigi sõnul teada.
Karistus võib kergeneda
G4S on varem kinnitanud, et turvamees läbis viimati tervisekontrolli 2009. aastal. Lemberi sõnul ei jää neil üle muud kui meedikute hinnangut usaldada. "Me saame teada ainult seda, kas inimene on selleks tööks sobiv või mittesobiv, mitte midagi rohkemat, sest ülejäänud on delikaatsed isikuandmed. Neid ei avaldata ettevõtjale," ütleb ta. Turvafirma arvukate töötajate tervisekontrolli viiakse läbi mitmes paigas. Ühegi täpset nime ei pidanud Lember vajalikuks avaldada.
Kuriteo asjaolude muutumise tõttu muutub ka süüdistatava karistus. "Tapmise eest võib kohus süüdimõistmisel määrata 6–15 aasta pikkuse vangistuse, kehalise väärkohtlemise eest, milles seda meest turvatöötaja löömise eest edaspidi süüdistatakse, aga maksimaalselt kolm aastat vangistust," räägib Koik. Tõendite põhjal selgus, et pätt lõi Eduardi näkku rohkem kui korra. Üks löök oli nii tugev, et tekitas luumurru.
