Saagu Eestisse seisma mälestusmärk Jeltsinile!

«Memory» – las kõlab mõttes see tunnusviis Lloyd Weberi muusikalist ja siis hakkame rääkima. Kes muidu ei mäleta, võib vaadata YouTube’ist kuupäeva 13. jaanuar 1991.
Ilus, 08:00, 3. veebruar 2012
39 eesti kdanikku tahavad omade jõudude ja rahadega mälestada inimest, kes on nende arvates rahvale mälestusväärn on hea idee. Ja toob kokku Pareki, Ahoneni, Vare, Seli Väljase, Sõõruka... Kui lai saab veel üks kodanikualgatus olla. EEskujuks kõigile vabaühendustele!
Kapott, 08:03, 3. veebruar 2012
Koosseis, idee selgus - eeskujuks teistele vabaühendustele. Pluss see, et pannakse selgelt alla ainult kodanikeja endi isiklikud rahad, ei otsita projekte vms ja asi tehalse ära. Sihuke vabaühendus on ikkagi väärt asi. Liikmete spektrist ma ei räägi - Väöjas, Ahonen, Seli, Sõõrumaa, Soosaar, Käo.
Kroonik, 08:32, 3. veebruar 2012
Enne Jaltsinit tunnustasid meid vaid Island, Taani, Läti ja Leedu. Pärast Jelstinit NATO riigid, USA, Saksamaa jt. See oli nüüd pöördumatu. Nii lihtne see ongi. Soomel laäks selleni aega peaaegu kuu. Ja vist on neil sellepärast veel tänagi natuke kurb olla.
Enn Oja, 08:33, 3. veebruar 2012
Igor teeb tüüpilise vea et rebib tundelise vanamutina kuritegelikust tervikust välja talle meeldivaima või sobivaima tükikese nagu süüdistus mõrvariüle koondub lõpuks uurimistöö vormistatusele kas mõrvatu püksi auk oli ikka kinni või mitte . tsarr Pariss ei erine tegudelt millegi poolest teistest massimõrvaritest, näitäks Pussi Sorsist kes saab ebasääduslikult "presidendilt" tärni tänutähäks ÜR-i põhimõtetele ...misetõttu mis põhi mõtteliselt keelustab öhe riigi kallaletungi teisele . et se inimsusevastane tegu tõi kaasa massimõrvade laine, ei lähä oma peremehe tensikule loomulikult korda . sama võib öölda ka Parissi kuritegudekohta .
kui Igor sõidab jommispääga kellegi surnuks ning pärast silitab ohvri lapsel pääd sis see ei anna Igorile õigust nõuda endale tärni .
päälägi oleks ka Igoril ja teistel selle kamba liikmetel aeg pädävalt innata minevikus toimunut sest nüüd me juba teame et Eesti oli vaid vahetus raha ni Parissi kuiga teiste Rassiia tegelinskitekääs ning SSSR-i ei lammutatud mitte mingile pailapsele Eesti NSV-le pugemiseks, vaid suurema varingu ennetamiseks . miks Igor vaikib maha erakokkulepped mis sageli kirjutatutest tähtsamad ?
Eriarvamus, 08:40, 3. veebruar 2012
Meenutaks, et alates 1992 oli Jeltsini poliitika Eestis suhtes selgelt vaenulik. Jeltsinil on teeneid, mille eest teda hea sõnaga mäletada, aga monumendi vastu olen ma kategooriliselt.
Kui utreerida, siis kas taastada monument ka Leninile, kes 1920 tunnustas Eesti iseseisvust, või hoopis teha mälestusmärk ka Ivan Julmale, kes 1582 ja 1583 rahulepingutega tunnistas Eesti vallutamise läbikukkumist?
Lisaks, 08:41, 3. veebruar 2012
Ja muide, ka Gorbatshov NSVL presidendina tunnustas Eesti iseseisvust 06.09.1991.
mart, 08:54, 3. veebruar 2012
Peeter Esimene tunnistas ka. Lenin tunnistas 1918.aastal! Stalin 1940.aastal ja Jeltsin 1990.aastal
tsetseenide hävitaja, 09:22, 3. veebruar 2012
tsetseenia säja algataja, nende rahvuse hävitaja, nii oleks võinud minna ka eestlastega
paul, 09:27, 3. veebruar 2012
öige !
...esmalt tehke enestele koju ja töökohta lauakujukesed...pronksist.
...ja alles siis tulge oma ettepanekuga avalikkuse ette.
Diana, 09:37, 3. veebruar 2012
Kulla Enn Oja, kas ei võiks veidi selgemalt ja vähemate vigadega kirjutada. Mõte jääb arusaamatuks, mida öelda tahate.
Jeltsinile ausammas on õige tegu. Kindlasti hakkaksin sinna lilli viima. Luban.
Eriarvamus, 09:51, 3. veebruar 2012
Vaatasin seda nimekirja 39 isikust, kes ettepaneku tegid. Võtame näiteks "vabadusvõitlejad" Ahonen ja Parek. Ma ei tea, mille eest Ahonen Vene ajal kinni istus, aga nii nõretavat Vene-meelsust, nagu oli intervjuus temaga saates "Kahekõne", näeb TV-st harva. Siseministrina vene miilitsad ametisse edasi jätnud Parek (keda on ka "rahvuslaseks" nimetatud) pühendus, enne kui ta katoliku kloostrisse omale ilmikuna sooja koha leidis, Pelgulinna-Kopli piirkonna venelaste eest hoolitsemisele.
Valida sellest seltskonnast ükskõik kes, kõiki iseloomustab seotus Venemaaga, mentaalne venestumine suuremal või vähemal määral.
Nii nagu oli õige Peeter I ausamba mahavõtmine 1922, nii ei vaja me ka praegu ausambaid oma põlisvaenlase isakestele. Aitäh, et elu sisse jätsite (seekord), aga mälestussammast te sellegipoolest ei saa.
Papi, 09:53, 3. veebruar 2012
Aga Lenin? Eesti riigi teke on otseselt selle mehe tegemistega seotud.
10:00, 3. veebruar 2012
Me ei saa kuidagi alahinnata Jeltsini osa Eesti iseseisvumisel. Samuti, nagu ka Arnold Rüütli, Edgar Savisaare ja Vaino Väljase oma, rääkigu noored nublud mida tahes. Suur osa neist siis veel ei olnudki ilmavalgust näinud, teine osa tegi sel ajal veel püksi, vabandust, pampersitesse. Mälestusmärk või mitte, kuid ajalooline fakt jääb faktiks.
10:05, 3. veebruar 2012
Lenin tunnistas Eesti riiki olude sunnil, mitte heast tahtest.
AA, 10:10, 3. veebruar 2012
Alkaššid Jegor ja Borja tunnevad vastastikku tõmmet!
10:17, 3. veebruar 2012
Jutt on kahest aktsioonist: vene vägede ohjamisest 13. jaanuaril (neid oli siin 130 tuhat) ja EV tunnustamisest siis, kui isegi USA seda ei teinud. Soome julges alles KUU AEGA hiljem ja väriseb tänini.
Mart Arold, 10:46, 3. veebruar 2012
Tartus Kassitoomel asub põhiliselt ilukirjandusel ja ajaloolisel luulul põhinev mölestusnmärk vürst Vjatshkole, kus too märgi esialdses asukohas osutas millekegi oru põhjas. Narljahambad panid sinna tühje pudeleid, mida taartapunktid vastu ei võtnud. Nüüd nihutati see kuju veidi teise kohta, Ehk nimetame sekklle ümber JEktsini mausanbaks ning probleem ongi lahendatud.
------
Rahvasuu teab rääkida, et ka KIngissepa ausammast Harjumäel tuli üksjagu teisendada., sest paberirulli pihus hoidev "töörahva j8ht" näitas heahtlikult avaliku kempsu peale. Justyt s...maja pidigi olema see helge tulevik, kuhu too sots meid juhatas.
Alar, 11:50, 3. veebruar 2012
Eesti päästis verevalamisest hoopis Jeltsin-Rüütel-Savisaare salaleping, mille järgi pidid tegevkommunistid peaminister Savisaar ja president Rüütel hakkama Eestis Moskvameelset poliitikat ajama. See lepe Eesti päästiski!
õige asi, 13:12, 3. veebruar 2012
Tundub, et osa lugejaid kas ei mäleta toda aega või olid alles tited.
Meile oli Jeltsin sõber, mingit kasu ta sellest sõprusest ei saanud, pigem kahju.
Poleks Jeltsinit, kes ise oli võimul vaid mõni päev, ei aidanuks meid ei eesti komitee ega rahvarinne.
Mingist moskvameelsest jurast on tema puhul rääkida absurdne.
Mulle meeldiks suur kuju tõnismäel
Sander, 17:27, 3. veebruar 2012
Piinlik lugu muidugi, et omal ajal ei saanud talle medalitki anda. Ford sai selle eest, et müüs Eesti NSV Liidule 1975. aastal maha. Sellepärast saabki õiglane - reeturist USA presidenti enam ei mäletatagi ja tema medalikest ammugi mitte, aga jelstin saab oma väärika koha Tallinnas. Õige ongi.
alf, 18:11, 3. veebruar 2012
Haiged on need inimesed ,kes venemaa "puuslike" monumente või mälestusmärke uuesti üritavad eestimaa pinnale teha. Jeltsin ei olnud nõus Tartu rahulepingujärgse piiriga eesti ja venemaa vahel.
Mõtlik, 19:11, 3. veebruar 2012
Gräzinil on täiskuu pähe löönud kui kunagise Tartu Riikliku Ülikooli komsomolikomitee pundi eesotsa kutsub Jeltsinile mälestusmärki püstitama.
Ja pange tähele, väike mehike ei tee seda lihtsalt niisama, vaid naeruväärselt suisa Peeter 1. kombel. See seisis ka eestlaste põlisel maal Neeva kaldal ja ütles: saagu siia linn.
Lugege Pushkinit "Vaskratsanikku"
Im, 20:38, 3. veebruar 2012
...Aga andkem endale aru: perestroika jätkumine tähendanuks Eestile jätkuvat kuulumist NSV Liidu koosseisu, kas või muudetud kujul. See oleks tähendanud, et me poleks olnud ei vabad ega iseseisvad. Meil polnuks krooni ega eurot, NATOt, Euroopa Liitu ega üleüldse normaalset elu. Oleksime jäänud Venemaa äärealaks ja Pribaltikaks. Ahelad jäävad ahelateks isegi siis, kui need üle kullatakse, meile ei pakutud õieti sedagi – vaid natuke mett nende peale, et oleks, mida limpsida....
Ei teagi kohe,kas nutta või naerda?Paraku mängisime oma õnne valede valikutega maha.Ausalt öeldes,on normaalne,et see mälestusmärk püstitatakse,keegi ju sai ometi seda,mida soovis.
minister, 22:25, 3. veebruar 2012
Balti riikide iseseisvust tunnustas esimesena Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev, kes tegi vastava avalduse Pariisis 1991. aasta 21. augustil. 22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust Leedu ja Island. Kuna Venemaa ja Leedu ei ole lääneriigid, siis loetakse Eestis, et esimesena tunnustas Eesti iseseisvust Island. Venemaa oli iseseisvunud de jure juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Nõukogude Liidu kooseisu ka ilma Venamaata aga ka ilma Leeduta. NLiit oli rahvusvahelise finantseliidi projektiriik.
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Jeltsinile selgeks, et on vaja rahvusvahelist pöördumist. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
seisukoht, 23:04, 3. veebruar 2012
“Prantsusmaa välisminister Roland Dumas ütles, et Prantsusmaa ei saa kuidagi toetada Balti riikide iseseisvust, sest niikuinii muutuvad nad siis Saksa kolooniateks.”
Mihhail Gorbatšovi kirjavahetusest Saksa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohliga selgub, et kantsler käitus poliitiliselt korrektselt ei olnud Baltimaade iseseisvumisega nõus. Samas Joachim von Ribbentrop tunnustas Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega 1945. aasta 24. veebruaril.
Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt uuris, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).
Kanada ei teinud samuti tunnustusest juttu, küll aga toetas Savisaare poolt planeeritavat kodakondsuse nullvarianti („Päevaleht” 21.09.1991).
Soome valitsus säilitas oma tuntud tagasihoidlikkuse suhetes Nõukogude Liiduga ja soovitas ettevaatlikult saavutada iseseisvus kokkuleppel Nõukogude Liidu valitsusega.
USA president Bush teatas 1991. aasta 22. augustil, et aeg pole Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseks veel küps. USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest. USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918. vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
Nüüd on selgunud, et Wall Street finantseeris bolševikke, et kehtestada oma režiim Venemaal.
Arvamus, 02:18, 4. veebruar 2012
Kas tõesti hakatakse Eestis püstitama ausambaid massimõrvaritele?
Kas järgmiseks püstitame kujukesed Breivikule????
haige värk, 03:06, 4. veebruar 2012
loen ja külmavärinatega küsin endalt, kas olen aega tagasi keerates sattunud nõukogude aega?????? Kirjatükk on nagu pesueht koopia veneaegsetest punatilulilusõnumitest. Imal-(ivan)lollikese ullikesejutt, nõretav võltspaatos, silmakirjalikkuse kõrgem klass. Puudu on vaid lõpus SLAVA STALINU! ÖÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄK! Kunagi pidasin sellest mehest....nüüd lõi nagu vene kirsaga.... PTÜI!
aivar, 08:44, 4. veebruar 2012
Mehele, kes alustas sõda Tšetšeenias, kus tapeta valimatult inimesi ??????
Lasnamäe tserkovi ette, 10:23, 4. veebruar 2012
Seal saab uhke kõrge koht olema.Gräzin saab koos mõttekaaslastega osaleda väärilistel üritustel,asetada küünlaid jne.Pealegi Jeltsin ja Riediger olid suured sõbrad! Ilma Jeltsinita oleks see tserkov täitsa mõttetus!
Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Kui erakondade paksud kukuvad… (10)

Kommentaar | Martin Helme, kolumnist
Kultuslikus makaronivesternis «Hea, halb ja inetu» satub inetu Tuco sõjavangide laagris hiigelsuure jõhkardist valvuri piinatavaks, kuid ei kaota südikust. «Mulle meeldivad suured paksud mehed. Kui nad kukuvad, teevad nad kõvemat kisa ja vahel ei saagi enam püsti». See ütlemine tuli meelde Reformierakonna rahapesuskandaali puhkedes.

(:) must meedia ja must raha hukutavad Eesti riigi (26)

Kommentaar | (:)KIVISILDNIK
Kodanik Meikari puhtsüdamlik ülestunnistus ei tohiks meid kedagi üllatada, iga tädi Maali ja nimetu Delfi kommentaatorim**n teab, et kõik poliitikud on sead, värdjad ja reeturid. Poliitikud ja must raha on lõputu ja tüütu teema – Edgari idaraha, sotside idaraha, roheliste hämarad skeemid, isamaaline kodakondsusmüük, raudteemüük, kolhoosnikepartei maadevahetus, erastamine, kodanik Pandi edulugu – see teema on lõputu.

KOMMENTAAR | Maksuseadus pea pealt jalgade peale (5)

Kommentaar | Jaan Metsaveer, TTÜ emeriitprofessor
Viimasel ajal on ka valitsusparteid hakanud rääkima sellest, et tööjõumakse on vaja vähendada. Praegune tööjõu maksukoormus on tõesti liiga suur. Kahjuks aga kaasnevad jutuga tööjõumaksude vähendamisest jutud kaudsete maksude suurendamisest, sest käibemaks ei olevat tööjõumaks.

Privaatsus tähendab ka ilmajäämist (2)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Inimestel ei maksa seoses Google Streetview’ga privaatsuse kadumise või oma avaliku kuvandi kontrollimatuse pärast väga muretseda, leiab kolumnist Vahur Afanasjev.

KOMMENTAAR | Tallinn väärib palju paremat (22)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Järgmise aasta kõige olulisem küsimus Eesti poliitilises konnatiigis on, kas pärast kohalike omavalitsuste valimisi õnnestub Savisaarel säilitada linnapea koht või sunnitakse ta sellest loobuma.

KOMMENTAAR | Vene koolis on aeg eelistada ENSV asemel Eesti Vabariigi huve (7)

Kommentaar | Sergei Metlev, Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige
Sattusin lugema TLÜ õppejõu Vitali Belobrovtsevi kommentaari "Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel" 3. mai Õhtulehest ja mõtlesin, et sellisele kirve-propagandale peab vastama, kuna autor viib häbenematult inimesi eksitusse rusikaväidetega "venekeelse hariduse likvideerimisest" ja seostab osaliselt eestikeelset õpet sunniviisilise eestistamisega.

Mitte ainult Ansip, vaid terve riik on väsinud? (23)

Kommentaar | Nasta Pino, vabariigi kodanik
Hiljuti tunnistas meie peaminister avalikult, et ta on väsinud. Imelik küll, kuid seda oli kosutav kuulda. Ka tema, nagu paljud meist. Temagi on inimene, mitte igiliikur, kelle eesmärk on oma riiki igavesti eesliinil hoida, teistest parem olla.

«Neegriküsimus» on põletavalt päevakorral? (34)

Kommentaar | Jüri Kallas, literaat
Sõna «neeger» kasutamise keelamine on pseudoprobleem, leiab kolumnist Jüri Kallas.

KOMMENTAAR | Kiusamine on lõbus vaatemäng? (4)

Kommentaar | Ramo Pener, õpetaja
Kool pole juba ammu enam turvaline paik, kus saaks keskenduda põhiprotsessidele.

Õnn, kaitse ootamatult portfelli saanud kaitseministrit! (5)

Kommentaar | Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja
Urmas Reinsalu kaitseministriks saamisele eelnes IRLis kaks õnnetust, mis talle selle portfelli kokkuvõttes tõidki. Eks tulevik näita, kas ja kelle õnneks või õnnetuseks.

Vene gümnaasiumi ja eesti keele ümber ja taga toimuvast (10)

Kommentaar | Mart Rannut, keeleteadlane
3. mai Õhtulehes avaldatud Vitali Belobrovtsevi artikkel «Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» on signaaliks, et Belobrovtsev ei taha Eesti haridusarengu pidurdamisel keskerakondlastele alla jääda. Erinevuseks on see, et kui keskerakondlased leiutavad selleks uusi põhiseaduslikke inimõigusi (nt senitundmatu põhiseaduslik õigus õppekeelt valida!), siis Belobrovtsev on rõhu pannud faktide väljamõtlemisele.

Belobrovtsevid on aktiivsed vastalised (1)

Kommentaar | ÕL

Lohinal tagasi 19. sajandisse (8)

Kommentaar | Sulev Uus, Eesti Keele Kaitse Ühing
Paradoks, aga eesti keelt saab rikkuda ka ilma keelenorme rikkumata. Ilmekas näide on viimaseil aastail hoogsalt leviv lohistamine.

Unistuse toetav hääl

Kommentaar | Katrin Pauts, ajakirjanik
Seisan, pea kuklas, koduõuel, silmad ainiti jälgimas tibatillukest musta täppi pilvitus taevas, mis jätab endast maha kriitvalge joone.

KOMMENTAAR | Väiketootmine põhiseadusesse? (4)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Heakskiiduga lugesin Evelin Ilvese avaldust, et see, "mis vähemasti toitu puutub, ei tule see tervele inimlapsele iialgi keemialaborist ja tehasest, vaid ikka põllult, metsast ja veest". Esimene leedi jutustas, et ameeriklased on seljatanud kolesteroolihirmu ning peavad kõrghoonete katustel kanu.

KOMMENTAAR | Hiina vallutab Vahe-Euroopa

Kommentaar | Toomas Alatalu, vaatleja
Selle aasta esimese nelja kuu mõjukaim muutus Ida- ja Kesk-Euroopas (edaspidi Vahe-Euroopa = VE) on kaheldamatult Hiina peaministri Wen Jiabao kohtumine selle piirkonna 16 riigi valitsusjuhiga, kelle hulgas oli ka Andrus Ansip.

ÜKS KÜSIMUS | Arstid ei opereeri terveid inimesi (3)

Kommentaar | ÕL
Kas Eestis tõesti opereeritakse terveid inimesi ainult selleks, et raha kätte saada, nagu viitas patsientide esindusühingu juht Pille Ilves 26. aprilli Õhtulehes.

Sajandi hirm või võimalus

Kommentaar | Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Avastasin eelmisel sügisel mõni päev enne 43. sünnipäeva habet ajades oma juustest esimese halli karva. Tuju viis täitsa nulli ootamatult tulnud teadmine, et lõplikult on möödas see õnnelik tudengiaeg, mil meil sõpradega oli kenaks kombeks üksteisele sünnipäeval lõõpimisi soovida õnne viimaseks veerandsajaks.

Riigikogu kantselei arutab välikohviku avamist

Kommentaar | ÕL

Miks luua teedel kunstlikke takistusi? (12)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Ekspertide komisjon langetas hiljuti karmi otsuse – tänavu suvel piirkiirust ei tõsteta. Kui argumenteeritud see otsus on, jäägu spetsialistide südametunnistusele, aga kummaline on kuulda tarkade meeste suust erinevat juttu. Kriitikatulv on tohutu.

Sotsiaalmaksu lagi – kellele ja miks? (7)

Kommentaar | Heido Vitsur, majandusteadlane, Arengufondi ekspert
Majandusteadlane Heido Vitsur selgitab, miks Eestile on kasulik koalitsioonileppes 2014. aastast plaanitav sotsiaalmaksu lae kehtestamine.

Lätlase palli juhtis korvi jumala sõrm (3)

Kommentaar | Tiit Kuresilma, mõtleja
Lätlane Škele tegi Eesti korvpallimeeskonna videoklippides kuulsaks kogu maailmas, kui viskus auti mineva palli poole keskjoone lähedal ja, selg korvi poole, palli tagantkätt rabas ja viskas, ning see lendas sihtimata peaaegu üle poole välja ja tabas korvi.

Kes on majas peremees? (2)

Kommentaar | ÕL
«Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» Vitali Belobrovtsev (Õhtuleht, 3. mai 2012)

See oleks ju kolhoosistki hullem! (4)

Kommentaar | Indrek Rebase, pensionär
19. aprilli Õhtulehes ilmus lugu Tallinna kurikuulsast rõdupiirdevaringust. Õnn, et keegi viga ei saanud.

Milline on seks poole sajandi pärast? (8)

Kommentaar | Gohar Markosjan-Käsper, kirjanik
Kirjanikuna on mul kaks kehastust, tavalise proosa kõrval kirjutan ka ulmeromaane. Miks?

Kohtuskäimine peab muutuma odavamaks, menetlus kiiremaks (6)

Kommentaar | Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, IRL
206 SE pole Peugeot’ uus mudel, vaid kohtumenetluses riigilõive alandav eelnõu koos lisadega, mille eesmärk on alandada riigilõive ja muuta kohtuveskite jahvatamist kiiremaks.

KOMMENTAAR | Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel (37)

Kommentaar | Vitali Belobrovtsev, Tallinna ülikooli õppejõud
Saan aru, et kirjutan nüüd ennast sisse kapo järgmisse aastaraamatusse, kuid – pole ühtegi mõistlikku argumenti vene koolide sulgemise poolt.

Tropp suhu igaveseks (12)

Kommentaar | Agu Uudelepp, suhtekorraldaja
Kahjuks ei ole Londoni olümpiamängude kavas ala, mis annaks eestlastele kindlalt medali. Lausa terve poodium võiks meie päralt olla. See ala on avaliku arutelu tapmine.

Järelehüüe | Imeline Tiit Veeber (1948–2012) (26)

Kommentaar | Olev Remsu
Mõnele inimesele on palju antud. Tiidul oli peas 900 telefoninumbrit, praktiliselt kõigi omad, kellega oli olnud kas või üks kõne. Täpselt samamoodi olid tal peas kaks tema hiigelfirmat, Giga ja Fortum-Tartu. Ta ei vajanud mingeid pabereid, jooniseid, aruandeid, projekte, kontorit ega muid abivahendeid ja abistajaid, kogu see meeletu hulk informatsiooni oli tal peas.

Kitsad teepeenrad ja sügavad teekraavid on aja märk (9)

Kommentaar | Jüri Tali, elupõline teedeehitaja
Eesti teede ääres on kitsad teepeenrad ja sügavad, järskude nõlvadega kraavid, mis ähvardavad juhitavuse kaotanud sõiduki juhti tõsiste tagajärgedega – ohus on tema elu, tervis ja auto. Miks see nii on?
Saada vihje
6 144 144
vihje@ohtuleht.ee
Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.
Nimi:
E-mail
Vihje:
Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Nimi:
E-mail
Fail:
Pildifaili suurus vähemalt 25 KB ja kuni 2 MB.
Kirjeldus:
Kui näed midagi põnevat, siis võta mobiil ja pildista! Saada pildiga MMS aadressile pilt@ohtuleht.ee. Sõnumi hind on paketipõhine. Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Ilm: Tallinn
16°
R 25.05
selge
16°
L 26.05
selge
18°
P 27.05
vähene pilvisus
16°
E 28.05
poolpilves
18°
T 29.05
selge
12°
K 30.05
poolpilves
13°
N 31.05
selge
12°
R 1.06
pilves
11°
L 2.06
pilves
14°
Anekdoot

Kokku said prantslane, sakslane ja venelane. Prantslane kurdab, et tema naine petab teda juuksuriga: "Tulen õhtul töölt koju, astun magamistuppa, tõmban voodilt teki pealt - terve voodi on karvu täis."
Sakslane: "Minu naine petab mind jälle aednikuga. Tulen õhtul töölt koju, astun magamistuppa, tõmban voodilt teki pealt - see on aga lehti täis."
Venelane: "Ma ei ole küll päris kindel, kuid millegipärast tundub mulle, et minu naine petab mind vist raudteelasega. Tulen õhtul töölt koju, astun magamistuppa, tõmban voodilt teki pealt - raudteelane voodis."

Parimad pakkumised